Keskerakond võlakriisist: teema on valitsusele ebamugav

Harry Tuul 15. juuni 2011, 07:49

Äripäev küsis kõigilt riigikogus esindatud erakondadelt võlakriisi kohta mõned küsimused. Allpool järgnevad Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni vastused.

Kas arvate, et teemat on avalikkusele piisavalt selgitatud? Miks?

Teemat pole kindlasti piisavalt selgitatud. Ilmselt on valdav osa avalikkusest küllaltki napilt asjaga kursis, kuid on iseenesest mõistetav, et nii olulisi ja kõiki Eesti inimesi puudutavaid küsimusi arutatakse palju laiemalt. Arvestades euroala küllaltki ebastabiilset seisu ning abi vajavate riikide ringi võimalikku laienemist, siis on ülimalt tähtis, et inimesed teaksid, millised kohustused valitsus sisuliselt nende raha eest enda kanda võtab. Peaksime eeskuju võtma Soome parlamendist, kus näiteks enne Portugali abipaketi vastuvõtmist toimus elav, lausa tuline arutelu. Keskerakond on omalt poolt püüdnud riigikogus ka antud teemal arutelu algatada, esitades vastavasisulise arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.

Valitsusel on küllaltki ebamugav antud teemat käsitleda ning seega proovitaksegi pigem mitte avalikkuse tähelepanu all olla – ilmselt kardetakse rahva pahameelt. Pahameel oleks ka küllaltki õigustatud, olukorras, kus näiteks meditsiinitöötajate, politseinike ja päästeametnike palgad on külmutatud, kuid samas jagub raha Eestist rikkamate riikide abistamiseks. Eesti sissemakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi saab olema umbes 149 miljonit eurot, mis teeb 30 miljonit eurot aastas. 30 miljoni euro eest saaks ehitada aastas 15 lasteaeda või katta terve õppeaasta koolitoidu maksumuse alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni.


Miks ei olnud Euroopa võlakriis Eestis riigikogu valimiste teemaks?

Oma osa on siin koalitsioonierakondadel, kes vältisid enne riigikogu valimisi Euroopa võlakriisi teemat. Värske sündmusena oli valijal meeles Eesti liitumine eurotsooniga ning euro kasutuselevõtt – elav diskussioon võlakriisist rahatsoonis, millega riik äsja liitus, poleks kindlasti ei Reformierakonna ega IRLi häälte arvu kasvatanud. Tekib ka põhjendatud kahtlus, et oma suures euroihaluses ei analüüsinud valitsusparteid piisava põhjalikkusega kõiki sellega kaasnevaid riske.

Samas tuleb tunnistada, et ka Keskerakond ei keskendunud piisavas mahus riigikogu valimiste kampaanias Euroopa võlakriisile. Seda eelkõige põhjusel, et asetasime esikohale siseriiklike oluliste probleemida lahendamise – tööpuudus, hinnatõusud ja väljaränne. Just need teemad puudutavad Eesti inimesi igapäevaselt ning vajavad tähelepanu. Siinkohal sobiks kasutada tuntud ütlust “pindu teise silmas näed, aga palki enda silmas ei näe” – seega ei tohiks valitsus tormata enne Euroopa probleeme lahendama kui oma riigis kõik korras pole.


Kuidas kavatsete vastavates küsimustes hääletada nende jõudmisel riigikokku? Miks? Kas olete arutanud ka võimalust hääletada vastupidi? Mis on olnud argumendid selle poolt ja vastu?

Riigikogus hääletamisest olulisemaks peame arutelu ja mõttevahetuse tekkimist ühiskonnas. Rahval on õigus teada, kuidas riigi raha kasutatakse ning avaldada vastavalt oma poolehoidu või rahulolematust. Oluline on mõista, et lõpmatuseni ei saa Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti sponsoreerida probleemseid riike. Eesti pole veel nii rikas, et toetada endast rikkamaid riike.

Kas usute, et Kreeka tuleb kriisist välja? Miks?

Kreeka kriisist välja tulek on Euroopa Liidu tuleviku osas olulise tähtsusega, sest liit on just nii tugev kui tugev on tema nõrgim lüli. Samas aga tasub jääda Kreeka toimetuleku osas pigem skeptiliseks, sest riigil on jätkusuutlikkusega olnud probleeme tegelikult juba pikka aega. Kontrollimata ja korrast ära riigi registrid, toetuste maksmine ka surnutele, reaalset olukorda ilusamaks rääkiv valitsus jne – meil pole mõtet luua illusioone Kreeka imelisest tõusust, sest kõik argumendid räägivad pigem Kreeka toimetuleku kahjuks.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2011, 07:50
Otsi:

Ava täpsem otsing