Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui oluline on tööstuse konkurentsivõimele riigi logistilise võimekuse arendamine?
Küsimus on oluline igale ettevõttele ning arvan, et ka IT-valdkonnale on riigi logistiline võimekus oluline.
Kindlasti tuleb jätkata samas suunas arengut - parandada nii teedevõrgu kui ka logistikasõlmpunktide (sadamad, raudteejaamad, lennuväljad) olukorda.
Parandamine tähendab olemasoleva efektiivsemaks muutmist. Tuleb vähendada logistikakulusid või suurendada läbilaskevõimet. Muul viisil lihtsalt ilusatesse infrastruktuuriobjektidesse raha paigutamine on mõttetu. Seega tuleb iga objekti eraldi analüüsida. Nii saame Eesti ettevõtetele maailma lähemale tuua, mis konkurentsipositsiooni kindlasti parandab.
Kas ettevõtted seda võimalikku eelist kasutada oskavad, tehes õigeid tooteid sobivatele turgudele, on omaette küsimus. Kindlasti ei ole praegu Eesti logistikavõimekus peamine takistus ettevõtete efektiivsel toimimisel.
Meil on miljardeid jagada loendamatuteks abiprojektideks. Aga kui jutt läheb konkreetsete lahenduste peale, nagu riiklikult juhitud logistikakeskus, siis meil raha pole.
Reaalsete võimaluste hindamiseks on vaja diskussiooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, eksportööride ja logistikute vahel. Praegu näeb igaüks oma mätta otsast.
Kui kolm osapoolt on konkreetsed, siis kõige keerulisem on küsimus, kes esindab eksportööre. Andmekaitse seaduse tõttu ei ole neist võimalik nimekirja ega täpsemat profiili luua. Pole mõtet lähtuda Eestis tegutsevate välisomanike filiaalide seisukohtadest, sest nad moodustavad vaid meie ekspordi jäämäe tipu ja protsentuaalselt mitte väga suure osa koguekspordist. Samuti ei langetata nende ettevõtete otsuseid siin.
Me peaks lähtuma Eesti kapitalil põhinevate eksportööride vajadustest. Kõige parem on ilmselt toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest nende ressursid on palju piiratumad kui suureksporööride omad. Küsimus on, kes neid ühendab ja millised oleks probleemid, mida ühiselt lahendada.
Minu hinnangul takistab andmekaitse seadus meil ekspordi arengut. Kui ma sooviks teada, kes Eestist näiteks Indiasse ekspordib, et teha koostööd, siis pole seda võimalik teada saada.
Kui meie suursaadikut mõnes riigis huvitab, kes Eestist sinna ekspordib, et pakkuda abi ja koostööd, siis see info pole kättesaadav. Kelle eest me keda kaitseme?
Eesti asub logistiliselt Ida ja Lääne vahelisel tuiksoonel, mis tõstatab logistika võimekuse ja vajaliku taristu parendamise vajaduse. Riik peab hoidma tasemel Eesti kui eduka logistikariigi kuvandit ning pikaajaliste eesmärkide ja tegevuskavadega seda igati toetama.
Tuleb arvestada rohkem tööstussektori spetsiifilisi vajadusi. Riik peab arvestama teedevõrgustike rajamisel tööstusrajoonide ja kindlasti ka väiksemate ettevõtlusvormidega maapiirkonnas. Näiteks rohke lumega talvedel võib väiksemas maapiirkonnas asuvale ettevõttele muutuda tarnimisel olukord väga keeruliseks.
Autor: ÄP