Liidud: riik paneb metsasektori ebatervesse konkurentsi

Metsandus ja põllumajandus on mõlemad maakasutusega seotud valdkonnad ja vajavad sarnast lähenemist, kirjutasid liidud täna meediale.

Hoolimata paljude erialaliitude pöördumistest otsustas Riigikogu 8. juuni istungil saata vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise eelnõu kolmandale lugemisele, mis toimub täna. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist erimärgistatud, väiksema aktsiisimääraga kütuste kasutusvõimalus metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel ning paiksetes mootorites. See suurendab oluliselt metsamajandajate kulusid.

„Suurenenud kulud vähendavad metsaomanikule makstavat hinda kasvava metsa eest, mis vähendab ka metsaomanike huvi metsi majandada. Metsanduse arengukava aastani 2020 näeb ette metsaomanike tegevuse aktiviseerumise vajadust oma metsade majandamisel ning kodumaise taastuva ressursi jätkusuutlikku kasutamist ühiskonna hüvanguks. Paraku antud erimärgistatud seaduse muutmise eelnõu ei täida seda eesmärki,“ kommenteeris EMPLi tegevdirektor Ott Otsmann.

Seadusemuudatus mõjutab kogu metsandussektorit, mis on ekspordile orienteeritud ning Eesti suurim väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. Metsa- ja puidutööstus on üks suurematest lisandväärtuse tootjatest tööstuses. Seadusemuudatus kasvataks kogu sektori otseseid kulusid 6 miljoni euro võrra aastas. Meil tekib ebaterve konkurentsiolukord võrreldes väga tugevate naabermaade Soome ja Rootsiga, kus on võimalik aktsiisivähendusega kütust kasutada. Eesti metsandust ja põllumajandust ei saa erimärgistatud kütuste osas käsitleda erinevalt.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Eesti Erametsaliit avaldavad rahulolematust, et siiani ei ole metsaomanike ja ettevõtjate muret ja seisukohti kuulda võetud ning tehtud ettepanekuid ei ole arvestatud. Eelnõu on läbinud Riigikogus kaks lugemist, ilma, et miskit oleks muutunud. Eelnõu ettevalmistusprotsess Valitsuses toimus ilma esindusorganisatsioone kaasamata.

„Kavandatud seadusemuudatusega loobutakse enne EL-iga liitumist kehtinud  kütuseaktsiisi kompenseerimise skeemist ja võetakse kasutusele EL-i karme riigiabi reegleid järgiv süsteem, mis paneb meid nii riigi siseselt kui rahvusvaheliselt ebavõrdsesse olukorda. Paraku ei ole eelnõu ettevalmistamise käigus metsaomanikele lubatud täiendavatest toetustest seoses erimärgistatud kütuse kasutamise lõpetamisega veel rääkimagi hakatud,“ ütles EEMLi tegevjuht Ants Varblane.

Liidud on teinud ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et metsamajandustöödel säiliks võimalus kasutada erimärgistatud kütust seni, kuni seda kasutatakse põllumajanduses. Juhul, kui siiski loobutakse kütuste erimärgistamisest ja põllumajanduses võetakse kasutusele normatiivid väiksema aktsiisimääraga kütuste kasutamiseks, siis metsamajandajatele tuleb samuti välja töötada aktsiisi tagastusskeem, mis lähtuks deklareeritud töödest ja varutud puidu kogustest.