Loomsed jäätmed - energeetiline potentsiaal?

Omal ajal käideldi selliseid jäätmeid ka Valga lihakombinaadi Hummulis asuvas ümbertöötlemiskeskuses, nüüdseks on seal esimese kategooria jäätmete vastuvõtmisest aga loobutud. Ja kuna Rakvere töötleb peaasjalikult vaid oma tööstuses tekkivaid kolmanda kategooria jäätmeid, ongi ASil Vireen kohustus juhul, kui veterinaar on loomsed jäätmed klassifitseerinud esimesse kategooriasse kuuluivaks, need vastu võtta ja ohutuks muuta.

Kondijahul turgu Eestis pole. Eesti riigiettevõtte ASi Vireen (endine Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehas) toodanguks on lihakondijahu ja tehniline rasv, aga ettevõtte juhataja Peeter Maspanov tunnistas, et paraku pole seda sisuliselt võimalik Eestis realiseerida. Euroliidust lähtuvad seadused nõuavad nimelt, et kõik esimese kategooria loomsetest jäätmetest valmistatud produktid peab n-ö ringlusest likvideerima ehk siis ladestama prügilatesse ja ka siis tuleb rangelt jälgida, et nende keskkonda sattumine oleks välditud.

Säärane nõue on tingitud Euroopa hirmust mõni aasta tagasi mitmes riigis lokanud hullulehmatõve pärast. Ja kuigi Eestisse see taud ei jõudnud, kehtivad nõuded ka siinmail. Kui aga tehases on käideldud kas või kilogramm esimese kategooria jäätmeid, muutuvad automaatselt ka kõik teised loomsed jäätmed eriti ohtlikeks, seega käsitletakse kogu Vireeni toodangut sellena. Seda ei tohi üldjuhul kasutada kütusena, väetisena ega mingil muul rahvamajandusele kasulikul moel, põletamine on lubatud vaid selleks vastava tunnustuse saanud katlamajades, kusjuures põlemiskambris peab temperatuur ulatuma vähemalt 850-1100 plusskraadini, põletatav kraam peab ahjus viibima kindlaksmääratud aja. Sellepärast tuli Väike-Maarja tehase katel isegi pikemaks ehitada, et põlemisprotsess kauem kestaks.

Maspanov on aga seda meelt, et nõnda karmid nõuded on ajast ja arust, ning on püüdnud seda juba aasta-poolteist ka keskkonnateenistuse ametnikele selgeks teha.

Toodang koguneb lattu. "Praegu oleme lähedal sellele, et lihakondijahu ja tehnilist rasva käsitletaks kui piiratud kasutusalaga tooteid, mida võiks kasutada näiteks biokütusena," selgitas Maspanov. "Kuna aga selget otsust veel pole, oleme viimasel ajal kogunud oma toodangu lihtsalt lattu."

Maspanov räägib, et mõnda aega sai lihakondijahu ja rasva põletada endise ASi maxit Estonia tehases Häädemeestel ja Kunda tsemenditehases. Kuna aga lihakondijahu sisaldab palju fosforit, kartsid ehitusmaterjalide tootjad, et see hakkab kahjustama nende toodangut. Rohkem tunnustatud käitisi, mis võiksid loomseid jäätmeid põletada, Eestis praegu pole.

Jää pääses liikuma. "Meil on käimas läbirääkimised näiteks Narva soojuselektrijaama ning Ahtmes asuva Viru Keemia Grupi elektrijaamaga, ka keskkonnaamet on soostunud lihakondijahu põletamist lubama," rääkis Maspanov. "Meie tööstuse tulemusel saadav produkt on kõrge kütteväärtusega, jäätmete otse põletamine oleks kõige kallim variant neist vabanemiseks, sest loomakere sisaldab ikkagi kuni 80% vett."

Jahu ja rasva põletamine on tema hinnangul kõige mõistlikum tee loomsetest jäätmetest vabanemiseks, sest nõnda saab energiat. Tehniline rasv on omadustelt lähedane kergele kütteõlile. TTÜs tehtud katsetused näitavad muu hulgas, et põletamisel käitub rasv diislikütusele lähedaselt, peale selle on sel head määrimisomadused ning rasv ei sisalda väävlit.

Lihakondijahu on põhimõtteliselt biokütus, kuid enne selle kasutuselevõttu Narva Elektrijaamades tuleb läbi viia katsepõletamised, milleks taotleme praegu lubasid. Võimalikust koostööst saame rääkida siis, kui katsepõletamiste tulemused on selgunud.

Loomsete jäätmete käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi määrus nr 1069/2009, mis sätestab täpsed kasutusvõimalused. BEN Energeetika OÜ ning Baltic Biogas OÜ arendatavates jaamades loomsete jäätmete, välja arvatud sõnnik, kasutamist ette nähtud pole.