Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poliitikud alles õpivad

Andrus Saare 16. juuni 2011, 00:00

Debatist? Kindlasti ei ole avalikkust selles küsimuses piisavalt informeeritud. Üks põhjuseid võib olla teema keerukus ja nagu senine ajakirjanduslik käsitlus näitab, on seni püütud ELi võlakriisi käsitleda must-valgena - laename raha välja ja ning ostame võlakirju.

Paraku on ELi abiprogrammid palju komplitseeritumad, keerukamad ning vajavad põhjalikku, pikemat selgitamist. Teiseks, värske eurotsooni riigina puudub meil veel piisav kogemus ja pädevus. Olukord on uudne ka poliitikutele. Eestist kui abiprogramme vajavast riigist on saanud ootamatult finantsiliselt tugev, teisi toetav riik.

Valimiste teema? On kurb, et Euroopa võlakriisi teema ei kerkinud valimistel üles. Samas oleks väga lihtne olnud seda teemat rakendada valimisvankri ette häälte püüdmisena ja sellisel juhul oleks praegu väga raske konstruktiivseid otsuseid teha. Soome on siin kahjuks kohe näiteks tuua. Sellist poliitilist ebastabiilsust kui naabritel oleks Eestil kõige vähem tarvis. Parem on liikuda vankriga aeglases tempos, ent õiges suunas, kui kihutada kolinal kraavi.

Riigikogus? IRLi fraktsioon ei ole arutanud, kuidas hääletada. Arutatud on euroala ja Euroopa Liidu stabiilsusmehhanisme üldiselt ning Kreeka, Portugali ja Iirimaa programme eraldi. ELi asutamislepinguga on sätestatud põhimõte, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest.

Antud põhimõtte stabiilsuse tagamiseks on ellu kutsutud laenumehhanismid (EFSF, EFSM, ESM). On kehtestatud rida põhimõtteid, millele nimetatud programmid tuginevad. Kõik need põhimõtted peavad heaks kiitma EL ja IMF.

Tuleb mõista, et Euroopa Liitu on sisse programmeeritud solidaarsuse põhimõte. Eesti on saanud ja saab jätkuvalt struktuurivahendite näol olulist toetust oma arenguks. Samas peame olema valmis ka vastu andma ja need summad ei ole võrreldavad.

Kreekast? Ekspertide hinnangul on Kreekal võimalused kriisist välja tulla. Kuid see eeldab kiireid, konstruktiivseid ja samas poliitiliselt väga ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks erastamisprogrammi rakendamist, valitsuse struktuurseid reforme riigiasutustes, tervishoius, kulukontrolli saavutamist omavalitsustes jne. Kas Kreeka oma võimalused ära kasutab, näitab juba lähitulevik.

Eesti huvides on, et Kreeka päästeplaan õnnestuks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing