Siim Kallas: Maksustamine käib käsikäes aktsiisiga

Euroopa Komisjon näeb uues transpordipoliitikas ette, et teede korrashoiu ja ehitamise eest hakkakasid maksma teede kasutajad. Kuidas Te teede kasutamise maksustamist näete, kas maksustatakse kõigi teede kasutamine või ainult mingit liiki kiirteed? Euroopa Liit ei hakka kellelegi kohustusi seadma. Kuid investeeringuid teedesse tehakse vähe. Paljud riigid on raskustes. Praegu eksisteerib Euroopas seitse erinevat vinjeti süsteemi, millega kogutakse raha teede kasutamise eest. Lisaks on maksustatud linnadesse sissesõit nagu Stockholmis ja Londonis. Oleme fakti ees, kus iseeneslikult laieneb autoteedelt otseste tasude võtmine.

Samas vaatavad kõik Prantsusmaa poole, kus teede kasutamine on maksustatud. Seal on teed korras ja liiklus sujuv. Paljudele see meeldib.

Eestis ollakse seisukohal, et kütuseaktsiisist peab minema teatud protsent teedeehitusse. Rahandusministrid Euroopas seda peaaegu ei tunnista. Saksamaa ei tahaks kuuldagi, et kütuseaktsiisist peaks minema midagi teedeehitusse.

Kütuseaktsiis hakkab ka kokku kuivama. Kütus on praegu peamiselt õlil põhinev. Nafta hinnatõus seab aga piirid ette, mida ühiskond suudab välja kannatada. Seetõttu hakkab maksutulu aktsiisilt vähenema. Biokütuseid ei maksustata üldse. Maksutulud kütuste pealt kuivavad kokku.

Eestis ollakse väga teede maksustamise vastu. Kuid see läheb paratamatult selles suunas. On olemas elektroonilised süsteemid ja maksu kogumine ei tähenda kuskil tõkkepuu taga seismist.

Mis saab neist maksudest, mida praegu kogutakse kaudselt taristu kasutamise eest ja millest saadavat tulu kasutatakse osaliselt teede ehituseks ja hoolduseks - kütuseaktsiisist ja raskeveokimaksust? Ma rõhutan, et loomulikult ei saa me ühiskonnale mingit maksu juurde lajatada. Seda peab vaatama ühtse paketina. Sellesse paketti kuulub ka aktsiisi alandamine. Muidugi muutub siis ka raskeveokimaksu kogumine. Ma ei toeta üldise maksukoormuse tõstmist. Seega, saame viia sisse maksumuutusi nii, et me üldist maksukoormust ei muuda.

Kas nõue, et maksustatud trassi kõrval peab olema kasutada ka tasuta tee, jääb alles? Tasuta teede nõue jääb alles, kes seda ikka muudab.

Tartusse sõiduks on olemas Piibe maantee, kuid Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid ei ole. Eestis jääks väga väheks neid teid, mille kasutamise eest maksu saab koguda? On ikka võimalik sõita ka Pärnusse ja Narva alternatiivseid teid pidi. Kuid näiteks Prantsusmaal keegi eriti neid alternatiivseid teid ei kasuta. Ja seal on teemaks tegelikult väga kõrge. Küsimus on selles, et teenus peab olema parem.

Kuidas suhtute Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) kriitikasse, et Euroopa Komisjon eelistab üheülbaliselt väevõimuga suunata kaubavoogusid ühele veoviisile - raudteetranspordile? Nad (IRU) ei lugenud seda (transpordipoliitikat - toim) läbi. Me ei eelista kedagi. Me tahame, et raudteed ise pakuksid alternatiivi. Kui nad ei suuda seda pakkuda, siis ei saa nad midagi.

Mida raudteevedude korraldajad peaksid pakkuma, et saada kaubavoogusid endale? Punktuaalsust. Eelkõige peab raudteetransport olema samuti täpne. Praegu jääb teenuse kvaliteet raudteel autotranspordist maha.

Aga soovitaTe ju maanteede kasutamist maksustada, mis annaks eelise raudteetranspordile? Raudtee maksab ka ise oma infrastruktuuri kasutamise eest.

Kaubavedudes on Euroopas autotranspordi osa 75% ja reisijateveos 80%. Ummikud on autodega. Me peame otsima alternatiive.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister avaldas seisukohad Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava suhtes. Ministeerium ütleb, et pole nõus, et transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneks oluline infrastruktuuritasude kasv.

Eesti toetab üldiselt transpordi valges raamatus esitatud aluspõhimõtteid. Eesti prioriteet tuleviku transpordipoliitikas on liikuvuse parandamine. Eesmärgiks on toimiv, kvaliteetne, ohutu ja turvaline, globaalselt konkurentsivõimeline ning kaugematele regioonidele juurdepääsu tagav ja tarbija maksevõimet arvestav transpordisüsteem. Seejuures arvestatakse vajadust vähendada kasvuhoonegaaside emissioone erinevate tehnoloogirakenduste ja logistiliste lahenduste abil.

Maksud olgu liikmesriikide otsustada. Eesti toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujunduses ja maksustamises Euroopa Komisjoni kava. Seejuures ei tohiks transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneda olulist infrastruktuuritasude kasvu.

Lisanduvate maksualaste kohustuste kehtestamine peab liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks ja maksudest kogutud tulu tuleks võimaluse korral suunata tagasi infrastruktuuri.

"Eestis ei ole teemaksu kehtestamine maanteetollina otstarbekas. Piltlikult öeldes on Eesti suurematel teedel iga mõnesaja meetri tagant peale- ja mahasõit (ehk siis Eesti on hajaasustatud), millega peab arvestama," kommenteeris ministeeriumi seisukohta avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

"Või teine näide: kui maksustada Tallinna-Tartu maantee, siis sõitjatel on olemas kohe alternatiivina Piibe maantee. Maanteemaks tollina konkreetsetele teelõikudele on rohkem Kesk- ja Lääne-Euroopa teema, kus transpordi taristute olukord on teistsugune kui Eestis," lisas ta.

Alternatiivid aktsiisile kindlasti vajalikud. Praegu ehitatakse teid peamiselt kütuseaktsiisist laekuvast rahast ning kui meie kaugem eesmärk on diisli ja bensiini tarbimist vähendada, siis tuleb kindlasti mõelda alternatiivsete tulude leidmisele, rääkis Ruuda.

"Põhimõtteliselt on mõeldav üldine teemaks, kuid ainult juhul, kui see asendab kütuseaktsiisi ja täidab transpordipoliitika eemärke paremini kui aktsiis. Praegu on aga jätkuvalt kütuseaktsiis see, mis kõige paremini arvestab nn "saastaja maksab" põhimõtet ning on seejuures väga väikese bürokraatiaga," sõnas ta.