Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti annab hädas riikidele 150 miljonit eurot
Samuti osaleb Eesti tõenäoliselt rahastamise garanteerimisel 2013. aastani, kui ESMi eellane, ajutine Euroopa Stabiilsusfond EFSF plaanib laenata ca 20 miljardit eurot. Fondiga liitudes peab Eesti maksma kriisiabi algkapitalina 48 000 eurot, ülejäänud kohustused oleksid garantiid.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile, et abimehhanismide kaudu hädas riikidesse raha paigutamine ei ole mingil juhul võrreldav järelturult nende riikide võlakirjade ostmisega, millist tegevust reitinguagentuurid ohtlikuks peavad. Abiraha liigub rangete tingimuste alusel ning kui need laenud peakski n-ö hapuks minema, rahuldatakse abipaketis osalejate nõuded esimesena.
2013. aasta juulis luuakse ajutiste abifondide asemele alaline abifond ESM, millesse tuleb riikidel maksta kokku 80 miljardit eurot. Sellest on Eesti osa ligi 149 miljonit, mis tuleb maksta 2017. aastaks.
Kriisiabimehhanismidest saadud laenud on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tingimuslikud ja neid laene ei anna riigid raha teenimiseks ning turutingimustel. "Tegemist on eelislaenude ja tingimuslike laenudega, tegemist on teiste riikide usaldusväärsusel põhineva rahasüstiga, et riikidel oleks aega enda rahandust korrastada," selgitas Ligi eile. Ta lisas, et tingimusliku laenuga võetud kohustused täimata jätnud riigil oleks teiste riikidega hiljem väga raske suhelda ja praegu pole mingeid märke, et Kreeka võiks lubadused täitmata ning laenuraha tagastamata jätta. "Nad pingutavad praegu väga," märkis Ligi.
Ligi: sõda ei tule. Ligi sõnul ei lähe Euroopa liikmesriigid raha tagasisaamiseks majanduslikesse raskustesse sattunud, täiendavat laenu võtnud, kuid struktuurseid muudatusi ning tagasimakseid eiranud liikmesriikide vastu. "Siiamaani pole ühtegi sellist juhust, kus mõni riik oleks trääsa näidanud, sõda kindlasti ei tule," lausus Ligi.
Kui abilaene siiski tagasi ei maksta, võidakse Ligi sõnul hakata koguma lisakapitali, mille suurusjärk oleks Eesti jaoks kuni 1,5 miljardit eurot. "See oleks tõesti väga must stsenaarium," ütles minister.
EFSF on praeguseks andnud laenu Portugalile ja Iirimaale. EFSFi väljamaksed järgmisel kahel aastal neile on kokku 43,7 miljardit eurot. Kreeka EFSFist laenu ei ole saanud.