Pensioniga ei riski

Fredy-Edwin Esse, California 17. juuni 2011, 10:23

Neli korda rohkem eestlasi võiks pensionit koguda agressiivsemas fondis.

Meeldiv on tõdeda, et enamik eestlasi on enda vanaduspõlve peale mõtlemas ja pensionit kogumas. Tänase päeva seisuga on teise samba pensionisüsteemiga liitunud enamus tööealisest elanikkonnast ehk ligikaudu 72%. Samuti saab täheldada pensionivarade kasvu, mis praeguseks on tõusnud juba kolmandikuni eraisikute hoiustest. Kokku on teise ja kolmandasse sambasse eestlaste poolt kogutud 1,35 miljardit eurot.

Seejuures on jätkuvalt vaeslapse osas III sammas, mis moodustab eespool nimetatud summast kõigest 257 miljonit eurot. Ja kuigi III samba mahud on kasvanud, siis selle taga seisab fondide enda tootlus, mitte klientide uued investeeringud.

Mitte küll üllatava faktina, kuid siiski huvitavana nähtus Swedbanki andmetest, et varem alustanud ja pensionifondi makseid jätkanud inimeste varade maht on oluliselt suurem hiljem alustanud ja/või maksed peatanud inimestest.

Ühe olulise tegurina saab siin välja tuua asjaolu, et 2009. ja 2010. aastal toimus finantsturgude tõus ning sel ajal sambasse juurde maksnud inimeste vara tõusis suhteliselt rohkem, kui maksed katkestanud inimeste vara. Näiteks 2002. aastal II sambaga liitunud ja makseid jätkanud inimeste keskmine vara on 3817 eurot, samas kui maksed katkestanud inimese keskmine vara on 2728 eurot.

Just sel ajal liitunud inimesed on saanud ka kõige suurema kasu finantsturgude tõusuperioodist kuni 2008. aastani, mistõttu näiteks 2006. aastal II sambaga liitunud ja makseid jätkanud inimese keskmine vara on 3,6 korda väiksem. Seega tasub meeles pidada, et kahe kuni nelja aastane langusperiood rahaturgudel ei mõjuta oluliselt sinu lõpp-pensioni, kui sul on jäänud aega seda koguda veel 20-40 aastat. Lihtne tõde on, et mida varem te koguma hakkate, seda rohkem raha teil lõpuks käes on.

Pensionifondi valik peaks kujunema peamiselt isiku vanuse ja riskitaluvuse põhjal, sest strateegiad ja nende vahel liikumine on personaalne. Swedbank tõi välja peamised väljakujunenud rusikareeglid pensionikogumisel: pikema horisondiga rohkem aktsiariski; riskitaluvuse vähenedes rohkem võlakirju; aktsiate osakaal võrdub 100 miinus inimese vanus.

Kuid Swedbanki andmete põhjal selgub, et eestlased on üllatavalt tagasihoidlikud pensionivaraga riskeerimisel. Neli eestlast kümnest võiksid vanusest lähtuvalt agressiivsemas fondis koguda, samas kui praegu on agressiivsema fondi valinud kõigest 12% Swedbanki klientidest. Samas on selle „hälbe“ taga fakt, et Swedbank tuli läinud aastal turule 75% aktsiariskiga fondiga, mille nimetas „agressiivseks“.

Samas nähtub juba, et panga pingutuste tulemusel on uued pensionisüsteemiga liitujad valimas agressiivset fondi. Sel aastal on koguni 87% Swedbanki klientidest liitunud agressiivse fondiga.

Inimeste liialt konservatiivses valikus võib „süüdistada“ ka neid, kes ise ei ole endale pensionifondi valinud ja kellele on Eesti Väärtpaberikeskus olnud sunnitud panga ja fondi loosima. Kuna loositavad fondid on ainult konservatiivsed, siis Swedbanki sõnul tuleb just neile inimestega vaeva näha, tehes neile piisavalt selgitustööd, et vastavalt vanusele ei jäädaks enda jaoks valesse fondi pensionit koguma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2011, 20:22
Otsi:

Ava täpsem otsing