Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
3 = 1 finantslodevus võib kalliks maksma minna
Eesti kindlustusseltside liit pole rahul olukorraga, kus nad ei saa pangakontorisse sisenenud inimesele oma seltsi enam naljalt müüa, sest koos laenuga võtab see ka panga soovitatud kindlustuse. Nagu isegi võite arvata, reeglina samast grupist, kust pankki.
Tahtmata hinnata panga pakutud kindlustuse headust või hinda, kasutab toimetus praeguse kindlustusseltside nurina ära ühe laiema trendi väljatoomiseks.
Nimelt levib Eesti inimeste seas, kes muidu igavesti tragid sendi võrra langenud bensiini hinda või kaubanduskeskuste allahindlusi ära kasutama, üks murettekitav sündroom - finantslaiskus. Sündroom, kus ei vaevuta finantsteenuseid omavahel võrdlema ja kiputakse minema kergema vastupanu teed nii investeerimisel, säästmisel, laenamisel, liisimisel kui ka kindlustamisel. Ostetakse paketis, kus laenu/liisinguga kaasneb samast kohast ka kindlustus, sammaste fondid ja kõik muu.
Krooniline finantslaiskus. Uuringud näitavad, et kaks kolmandikku inimestest ei võta teist pakkumist. Finantsmaailma peetakse keeruliseks, oma raha usaldatakse seal pööritama hea jutuga haldurid ja pankurid. Pangad kasutavad seda ära ja seda ei saagi neile pahaks panna. Pakett või meiegi poolest näiteks kindlustus kodupangast võib olla täiesti hea lahendus. Teinekord saabki kõige paremad tingimused mõnest suurpanga kindlustusseltsist või fondist.
Kuid toimetus toonitab - ärge kinnisilmi panga pakutut usaldage. Niisamuti, nagu ka kindlustusseltsi pakutut. Ükspuha, mis kliendikesksust rõhutavate sõnadega oma tegevust ka ei looritata, istub teie vastas siiski lõppkokkuvõttes müügimees. Võrdlemine on alati vajalik. Kes kasutab selleks sõltumatut maaklerfirmat, kes võtab konkureerivaid pakkumisi.
Laenamisel ei ole mingit kohustust piirduda vaid kodupanga pakkumisega, vaid lausa tuleb konkureerivaid pakkumisi küsida. See ei ole mingilgi määral ebaeetiline. Eriti veel, kui omate hoiuseid. Ühe Eesti suurfirma juht on lausa soovitanud hoiustada ühes ja laenata teisest pangast. Siis olete mõlemas pangas ihaldusväärne klient - esimene tahab teile laenata ja teine teie hoiuseid endale saada.
Kui olete paigutanud raha II ja III samba fondidesse, võrrelge nende tootlust, sisenemis- ja väljumistasusid, ja mis veel olulisem, küsige investeerimispõhimõtteid. Ärge piirduge selle tosinaga, kes end enam reklaamivad, vaid vaadake panga internetileheküljelt neid kümneid ja kümneid, kuhu samuti saab maksusoodustust kasutades investeerida ja keda pangad vahendavad.
Ise tehtud, kaunikene. Vana tõde, kuid tasub taas meelde tuletada - fondijuhile maksmise asemel võib ka ise otse aktsiatesse investeerida. Aktsiaturgudele otse investeerimine pole enam ammu keeruline ja vaid valitute pärusmaa. Nii nagu meie ministrid ei saa väita, et Kreekale ja Portugalile raha andmine ongi rahvale liiga keeruline mõistmiseks ja seetõttu tuleb pimesi valitsuse hiljutist raha ja garantiide eraldamise otsust usaldada.
Ei ole ikka päris nii midagi, et keegi tark paigutab sinu raha ega luba küsimusigi esitada. Kui tavaliselt võib laisk ja lodev eluviis kaasa tuua raiskamise, siis finantslodevus võib üsna kiirelt tähendada püksirihma olulist koomale tõmbamist. Seda nii sinu raha suunava valitsuse kui ka eriti omaenda investeeringute jälgimisel.
Autor: ÄP