Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriis: kõige paremini teenivad "patsiga poisid"

Kadrin Karner 20. juuni 2011, 13:12

Tööandjate keskliidu palgauuring leidis, et paljudel töökohtadel, nagu näiteks kassapidajad, lihttöölised tootmises, laotöölised ja klienditeenindajad saavad alla Eesti keskmise palga jäävat töötasu. Kõige paremini on tasustatud nn patsiga poisid IT-sektorist.  

Eesti keskmine palk oli selle aasta I kvartalis 792,34 eurot. Uuringu tulemuste järgi jäi alla selle keskmiselt näiteks klienditeenindaja palk, laotöölise palk. Veoautojuhid ja üldehitustöölised teenisid praktiliselt I kvartali keskmist. Müüjate-kassapidajate ja tootmise lihttööliste palk jäi alla 600 euro. Kõige kõrgem palk on uuringu järgi arvutihooldajatel, kelle töötasu number küünib pea 1200 euroni, arvepidamis- ja raamatupidajate palk on veidi üle 1000 euro.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis märkis, et jätkuvalt on "kõige paremini makstud IT-sektor ehk nn patsiga poisid teenivad kõige enam". Ka raamatupidajad ja üldehitustöölised teenivad rohkem kui teised, tõi Kriis välja. 

„Palgad on tõusnud pigem kõrgelt kvalifitseeritud töötajate hulgas, tavatöötajate ning spetsialistide hulgas on palgatõus väiksem,“ rääkis Kriis ning lisas, et siit saavad oma järelduse teha need, kes sooivad rohkem raha teenida.

Möödunud nädalal ütles Eesti Pank, et praegu töötajate palkasid tõstma ei peaks. „Ma sain aru, et Eesti Pank hoiatas inflatsioonilise palgakasvu eest. Palgasurve on tõesti olemas, aga mina ei näe, et erasektor hakkaks täna palkasid tõstma,“ vastas Kriis küsimusele, kas ta nõustub Eesti Panga eelmise nädala väljaütlemisega. „Palgatõus tuleb, aga teoreetiliselt saame sellest rääkida järgmise aasta alguses,“ lisas ta. Palka ei tohiks kindlasti tõsta avalik sektor, märkis Kriis.

Tööandjate keskliit ei poolda ka alampalga tõstmist. Uuring andis liidule Kriisi sõnade kohaselt hea sisendi, mida alampalga kokkuleppega edasi teha. „Alampalk on täna samal tasemel, mis aastal 2008 ja meie seda sel aastal kindlasti tõsta ei kavatse,“ rääkis Kriis, kes nimetas veaks majanduskriisieelset olukorda, kus alampalga tõus oli seotud keskmise palga tõusuga. „See oli viga, mida majanduskriisi eelsel ajal tegime. Alampalk võiks olla fikseeritud, mitte ei peaks järgima keskmise palga tõusu,“ rääkis ta.

Kriisi sõnul võiks alampalga tõstmine viia selleni, et mõned töökohad kaotatakse sootuks ning asendatakse tehnoloogiaga, mis tekitaks veelgi enam töötuid juurde. Täna on madalama palga eest kui alampalk nõus tööle minema tunduvalt enam inimesi kui mõne aasta eest, selgus uuringust.

Kriisi sõnul hakkasid 2007. aasta paiku ettevõtjate kasumid palkadele alla jääma. „Oleme palku välja maksnud ka kasumitest. Mõnes mõttes on see hea tunnustus, näitab, et ettevõtjatel oli puhvrit, et raskeid aegu üle elada,“ rääkis ta.

Uuringust tehtud peamised järeldused:
*Tööandjad tunnetavad palgasurvet, kuid muudatusi tegema ei tõtta, oodatakse kasvu stabiliseerumist.
*Peamised töötasude muutused tulenevad ettevõtte majandustulemustest, mahtude muutumisest ja personaalsetest kokkulepetest.
*Ennekõike tõusevad spetsialistide palgad, kus tööjõu nõudlus on suurem.
*Suuremat palgakasvu on oodata siis kui tööpuudus oluliselt langeb.

Uuringu küsimused olid 10 ametiala kohta ning neis küsiti aprilli töötasude keskmisi. Uuringule vastas 2000 valitud organisatsiooni, küsitlus oli veebipõhine.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. June 2011, 13:12
Otsi:

Ava täpsem otsing