Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Liigne viisakus tasub kurjasti kätte"
Endine Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Mario Monti leiab, et euroala tänased hädad said võimalikuks üksnes tänu sellele, et liikmesriigid üksteist õigel ajal korrale ei kutsunud.
Kreeka poleks saanud oma hiigeldefitsiiti nii kaua varjata, kui Eurostatile oleks antud voli liikmesriikide esitatud andmed üle kontrollida, kirjutas Monti. Kui Euroopa Komisjoni aastaid tagasi sellise ettepaneku tegi, leidis enamik liikmesriike, et see oleks liiga suur sekkumine nende siseasjadesse. Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel hääletati mõte maha. Samas teadsid kõik, et kuulumine samasse rahaliitu riikidega, mis ühiselu norme rikkuda võivad, on riskantne.
Niisamuti pole töötanud idee, et teiste riikide surve aitab korrarikkujat õigele teele suunata. Selle asemel on riigid omavahel teeneid vahetanud põhimõttel, et täna aitan mina sinul karistusest kõrvale hoida, homme aitad sina mind.
Monti tuletab meelde ka seda, kuidas suurtele riikidele on kehtinud justkui teised reeglid. Kui Iirimaa ja Portugal omal ajal stabiilsus- ja kasvupakti reegleid rikkusid, said nad Euroopa Komisjonilt hoiatuse. Kui aga aasta hiljem riskisid hoiatuse saada ka Saksamaa ja Prantsusmaa, otsustasid liikmesriigid nende kahe suurriigi eestvedamisel ja eesistujaks olnud Itaalia toetusel (Romano Prodi nimetas stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi tobedaks – toim.) 2003. aastal hoopis stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi leevendada. Nii pole ime, et vähema stabiilsuskultuuriga riigid hiljem distsipliininõudeid julgelt lõdvemalt tõlgendasid, nendib Monti.
Liigse viisakuse „nahka“ on läinud ka Lissaboni strateegia (eesmärk teha EList maailma kõige konkurentsivõimelisem majandusruum - toim.) , kus Komisjoni idee regulaarselt liikmesriikide edusammudest võrdlustabeleid avaldada Saksamaa eestvedamisel maha laideti. Euroopa 2020 algatusega on nüüd otsustatud see viga parandada ja pideva monitooringuga edasiliikumist tagant „torkida“.
Monti sõnul on alanud nädal otsustav nädal – täna-homme Brüsselis toimuv rahandusministrite kohtumine ja nädala lõpus toimuv Ülemkogu peavad näitama, kas euroala kriisist on tehtud vajalikud järeldused ning neist õpitud. Kas kinnitatakse karmimad reeglid, mida on soovitanud Euroopa Parlament ja ka Euroopa Keskpank. Näiteks ettepanek, et kui Komisjon soovitab mõnd riiki korrale kutsuda, saaks selle blokeerida vaid juhul, kui enamus liikmesriike hääletab ettepaneku vastu, mitte poolt.
Euroopa Nõukogu, kus istuvad koos kõigi liikmesriikide esindajad, ei peaks Komisjoni soovitusi torpedeerima, manitseb Monti. Vastasel juhul riskib Lissaboni strateegia teed minna ka Euroopa 2020 algatus. Liigne viisakus ei tule selles kontekstis kellelegi kasuks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.