Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vähe Eesti reklaame läheb võistlustulle

Silja Oja 21. juuni 2011, 00:00

"Ma kahtlustan, et asi on lihtsalt rahas ja ka varasemates kogemustes. Nimelt on tööde esitamine ja pärast galale kohalesõitmine küllaltki kallis tegevus. Kindlasti oleks kaalu Cannes'i või Eurobesti auhindadel, aga Kiievi või Riia medalite sära on märksa tuhmim," ütles Der TANKi juht Joel Volkov.

"Ma usun, et Cannes'i kuld võimaldaks agentuuri reaalselt riigist välja spin-off'ida, aga Kiievi või Moskva auhinna resonants kohalike ja ka rahvusvaheliste klientide hulgas on nullilähedane - lihtsalt selline eksootiline fakt," lisas ta.

Kuldmunale tööde esitamine on Volkovi sõnul rahvusliku au küsimus ja omavahel mõõduvõtmisest on kohalikud loojad alati huvitatud.

Volkov leiab, et reklaamifirmad käivad alati omamaise äri sabas. "Kui Eesti firmad suudavad ennast välisturgudel kehtestada, siis kindlasti tellivad nad oma reklaami Eesti agentuuridelt," selgitas ta.

Pigem kullasära, aga mitte leiba. Age McCanni juhi Jan Plaani sõnul võib üks põhjus, miks Eesti agentuurid esitavad rahvusvahelistele reklaamikonkurssidele varasemast vähem töid, olla see, et agentuuride suhtumine sellistesse üritustesse on muutunud eesmärgipärasemaks.

"Hinnatakse festivali olulisust, võiduvõimalusi ning kulutusi. Üksikud auhinnad väikestel konkurssidel ei mõjuta praktiliselt mitte kuidagi agentuuri edukust," märkis Plaan. Näiteks võitis Age McCann (tol ajal Age Lowe nime all) 2001. aastal Golden Hammeril aasta agentuuri tiitli, 2008. aastal samal festivalil peaauhinna ning samal aastal ka kuldse auhinna Golden Drumil, ent nimetatud võitudel ei olnud Plaani sõnul absoluutselt mingit mõju agentuuri äritulemustele - uusi kliente või projekte need endaga kaasa ei toonud. "Samas on selle võidu puhul tegemist teatud "kvaliteedisertifikaadiga"," lisas ta.

"Kokkuvõttes on praegu reklaamiagentuuride jaoks pigem küsimus see, et mida teha õnnestunud rahvusvaheliste projektide loomiseks. Küll hiljem jõuab neid töid ka rahvusvahelistele konkurssidele esitada," ütles Plaan. Tüüpklient eelistab tüüplahendust, mitte originaalset ideed. Vatson Wundermani juhi Rain Teimanni sõnul tegutseb Eestis 3-5 suurt agentuuri ja nende tüüpklient on enamasti rahvusvahelise kontserni meil tegutsev osa, telekom või pank.

Isepäised nopivad tunnustust. "Vastuvoolu ujuvate ja eristuvate reklaamidega on selles kontekstis mõttetu tegeleda, kuna pole otsest nõudlust ja elu tammepuu all ei taha keegi häirida," selgitas ta. Ta lisas, et teise seltskonda kuuluvad agentuurid, mis on pühendunud loovusele, teevad praktiliselt ainult töid, mis neile endale meeldivad, ning võidavad auhindu.

"Peale Utopia ei ole selles sektoris praegu peaaegu mitte kedagi," tõdes ta. Teimannil on kahju, et liiga palju tehakse tavalisi ja kulunud lahendusi.

Creatumi juhi Moonika Kiopi sõnul on osalemine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel reklaamikonkursil üks osa agentuuri turundusest.

"Positiivsed kaasused annavad agentuurile usalduskrediiti juurde, tõstavad agentuuri väärtust nii konkurentide kui ka klientide silmis. Kindlasti võiks rahvusvahelisi reklaamifestivale kohalikul tasandil enam turundada, siis ehk suureneks ka Eesti agentuuride esitatavate tööde maht," leidis Kiop.

Vatson Wundermani juhi Rain Teimanni sõnul on reklaami keeruline eksportida, pigem toimub Eestis reklaamide import.

Kommenteerides väidet, et Eesti reklaamiagentuuridel puudub ambitsioon laieneda koduturult väljapoole, ütles Teimann, et meie agentuuride õnn ja õnnetus on väike turg ja spetsialistide nappus.

"Eestis tegelevad reeglina samad seltskonnad korraga nii reklaami-, identiteedi- tootedisaini kui ka veebiküsimustega. Mujal maailmas tegelevad iga distsipliiniga spetsialiseerunud ettevõtted. Tulemuseks on, et me pole väga head mitte üheski sektoris," märkis ta.

"Reklaam reeglina "ei reisi", st seda on keeruline eksportida ja selles suhtes oleksin ma pigem skeptiline. Eesti reklaam saab areneda ainult lokaalselt, teenindades siia investeerinud, reeglina väliskorporatsioone. Pigem toimub ju reklaamide import, kui ringi vaadata," lisas ta. Eesti disainil näeb Teimann siiski väga suurt ekspordipotentsiaal. "Minu teada kohalikud tootjad ja eksportijad kasutavad kohalikku disaini päris usinalt, lihtsalt eksport on meil väiksevõitu, kuid see-eest arenev," rääkis Teimann.

Reklaamikonkurss on eluliselt vajalik tõelistele loovinimestele, kel on soovi ja tahtmist teha ägedamaid asju, panna end proovile, võrrelda end oma ala tippudega. Kujutame ette pilti, kus mõni kohalik spordialaliit võtaks vastu otsuse, et rahvusvahelistele võistlustele pole mõtet minna, sest niikuinii ei võida ja kallis on ka, nüüdsest osaleme vaid kohalikel vabariiklikel võistlustel. Tõenäoliselt see ala välja ei sure, aga ei ela ka. Kui ambitsiooni pole, siis pole ka arengut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing