Kreeka draama jätkub juulis

Põhiteemad puudutavad ELi majandus- ja rahaliidu tulevikku ning võimalike piirangute kehtestamist vaba liikumise põhimõtetes Euroopas.

Kõige teravama kriisi leevendus - Kreekale uue abipaketi kokku leppimine - lükkub aga juulisse.

Äripäev läks eile trükki enne, kui selgus Kreeka parlamendis südaööle kavandatud otsustava usaldushääletuse tulemus. Usuti siiski positiivset tulemust, kuna äsjase valitsusremondiga tasalülitas peaminister George Papandreou kriisimeetmete vastu puhkenud "mässu" oma parteis, millel on parlamendis õhkõrn enamus. Järgmisena tuleb saadikutel veel selle kuu jooksul heaks kiita täiendav kärpekava ning erastamised - vastasel juhul Kreekal välisabile loota ei ole.

Kreeka sai ultimaatumi. Sellise ultimaatumi esitasid Kreekale esmaspäeval euroala rahandusministrid.

"Kui kreeklased ei suuda või ei taha neid otsuseid ära teha, ei saa me (abiga - toim) edasi liikuda," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. "Kreeka peab kõigepealt täitma tingimused, alles siis saame kinnitada uue abiprogrammi, mis teeb võimalikuks ka järgmise laenuosa väljamaksmise (mullu eraldatud abilaenust - toim)."

Nii piirduvad valitsusjuhid Ülemkogul Kreeka suhtes tõenäoliselt deklaratsiooniga, milles kordavad üle abi tingimuslikkuse - enne peab Kreeka omalt poolt vastu võtma vajalikud seadused ja kinnitama erastamisplaani. Rahandusministrite laual on teema uuesti 3. juulil.

Valitsusjuhtidelt ootavad turud aga täpsemaid selgitusi selle kohta, millisel moel on kavas Kreeka kriisiabisse kaasata erasektor, ilma et reitinguagentuurid seda euroala riigi pankrotina tõlgendaks. Viimasel võiksid olla nii laastavad tagajärjed, et kannataks kogu maailmamajanduse toibumine, hoiatas IMF.

Akuutse kriisiabi kõrval ei ole vähem tähtis euroala reform, mis peab edaspidi kriisid juba eos välistama.

Nii kinnitavad valitsusjuhid Ülemkogul esmakordselt Euroopa Komisjoni konkreetsed soovitused igale liikmesriigile, mis on osa nn Euroopa poolaasta süsteemist majanduspoliitika tõhusamaks koordineerimiseks.

Soovituste sõnastust on kohendatud. Eesti sai kokku neli soovitust, kuid võrreldes juuni alguses väljastatud tekstiga on sõnastus juba mõnevõrra muutunud.

Nii näiteks ei soovitata Eestile tööpuuduse leevendamiseks enam kergendada eelkõige madalamapalgaliste maksukoormat, vaid lihtsalt tööjõumakse vähendada, et välistada võimalik tulude astmelise maksustamise tõlgendus.

Parlament vähendaks poliitilist suva. Kuivõrd karmistuvad sanktsioonid ja väheneb selles poliitilise suva osa, on esialgu alles lahtine. Selles osas jätkusid eile vaidlused Euroopa Parlamendiga, millel on euroala reformis kaasotsustamise õigus.

"Ka see otsus võib edasi nihkuda juulisse," ütles eile europarlamendi saadik Ivari Padar, mööndes, et rahaturgudele selline areng ELi otsustusvõimest head signaali ei saadaks.

Küll aga võeti positiivselt vastu nädala hakul rahandusministrite kohtumisel sündinud otsus, et 2013. aastast käivituvast euroala alalisest kriisifondist ESM Iirimaale, Kreekale ja Portugalile antud laenudel ei ole eeliskreeditori staatust.

"Seda selleks, et mitte tekitada täiendavaid riske nende riikide naasmisel rahaturgudele järgnevatel aastatel," selgitas rahandusministeeriumi nõunik Andres Kuningas. Vastasel juhul oleks erasektorile jäänud väga suur risk.

"See muudatus võimaldab Iirimaal turule naasta teadmisega, et seal on neid, kes on valmis meile laenu andma," ütles Iirimaa peaminister Michael Noonan agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ühtlasi otsustati euroala ajutise kriisifondi EFSF tegeliku laenuvõime tõstmine 440 mld eurole, mis Kuninga sõnul Eesti osaluse kohta välja öeldud numbreid ei muuda. Kreeka puhul räägitakse aga juba võimalusest, et EFSFi laenu asemel jätkata senist kahepoolsete abilaenude süsteemi, et fondile mitte halba varju heita - Kreeka seis on sedavõrd erandlik. "Siis jah on tegemist eraldiseisva programmiga - lisaks EFSFile," möönis Kuningas.

Majandusteemade kõrval on Ülemkogu teine suurem teema Schengeni viisaruumi reform, mille tõstsid kevadel üles Põhja-Aafrika põgenike pärast tülli läinud Prantsusmaa ja Itaalia. Reformiga saaks piirikontrolli ajutiselt taaskehtestada, kui mõne liikmesriigi välispiiril rändesurve järsult kasvab ja riik tulvaga toime ei tule. Piirikontrolli taaskehtestamine oleks siiski viimane abinõu, pigem tuleb Euroopal ühiselt tugevdada välispiiride kaitset.

Reformiettepanek on oluliselt lahjenenud, kuid vaatlejad hoiatavad, et ELi ühe sedavõrd olulise põhivabaduse kallale minek võib olla Pandora laeka avamine, mis Euroopa riikide koostöös saavutatud edu vaikselt vähikäigule pöörab.