Väljapääs kahjumist

Anne Oja 22. juuni 2011, 00:00

Viimase kahe aastaga on asfaldi hind vähemasti kahekordistunud. Nafta hinnatõusu lõppu pole näha, kuid tuleval aastal peavad tee-ehituse masinad loobuma erimärgistatud kütusest, mis tõstab ehitushinda veelgi.

Hea, kui töötame 2-3protsendilise rentaabluse piiril ja teenime tasa masinate kulumise, kuid möödunud aastal see nii ei olnud, rääkis Trev-2 Grupi nõukogu liige Lembit Makstin. Mehe sõnul jäi praegu Männiku teed ehitav ettevõte mullu miinusesse, mistõttu pidi kaasama värsket raha.

Aruannetest vaatavad vastu kahjumid. Nafta ja bituumeni hinnatõusu mõju on näha ka liidu liikmesettevõtete 2010. aasta majandusaruannetest. Kõigi ettevõtete käibed on silmnähtavalt vähenenud, kuid sellele lisanduvad miljonitesse kroonidesse ulatuvad kahjumid.

Asfaldiliit on tulutult püüdnud maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga läbi rääkida, et takistada ühelt poolt ehituskvaliteedi langust ning teisalt ettevõtteid hinges pidada. Seni pole kaks aastat ametnike vahet jooksmist tulemusi andnud.

Hinnaindeksini koonerdatakse kõikjal. Trev-2 Grupi nõukogu liige Lembit Makstin ja ettevõte juhatuse esimees Tõnis Pleksepp kinnitasid otsekui ühest suust, et ettevõtted loodavad bituumeniindeksi kehtestamisele, kuid ehkki otseseid takistusi selle kasutuselevõtuks pole, sõlmitakse lepinguid edasi vanamoodi. Tööde ajal kasvanud bituumeni hind väljendub ehitatavate teede lühenemises ja plaanitust kitsamaks jäämises. Kokku hoitakse aga ka mujal, näiteks kõnniteelt ning äärekividelt.

Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees ja Lemminkäinen Eesti ASi juht Sven Pertens rääkis, et ametnikud ootavad bituumeniindeksi kasutamiseks poliitilist otsust. Seega peaks otsus tulema majandus- ja kommunikatsiooniministrilt Juhan Partsilt, kes pole aga liidu nimel aprillis saadetud kirjale vastanud. "Nafta hinna tõus ja langus maailmaturul ei sõltu Eesti ettevõtjatest, küll aga mõjutab meid," ütles Pertens.

Viimase aasta-kahega on riigihangetel osalevate suuremate teede-ehitusfirmade arv kahanenud poole võrra, kümnelt ettevõttelt viiele, rääkis Makstin. Kui kaua ehitajad praegusele olukorrale vastu peavad, ei osanud ta öelda, kuid lisas, et nende kannatus on katkemise äärel.

Asfaldiliit on seisukohal, et ettevõtted päästaks pankrotist ning tee-ehituse kvaliteedi langusest Soomes kasutatav indeksite süsteem, mis võtab jooksvalt arvesse naftast toodetava bituumeni hinna tõusu ja langust ning ehitajaga arveldatakse vastavalt muutusele. Asfaldiliidu ettepanek on seejuures kahesuunaline - teatud puhkudel kompenseerivad ettevõtted hinnalanguse riigile. Bituumeni hinnaindeksi saab aluseks võtta riigihangete seadust ning teisi seadusi muutmata.

Soomes kogub statistikaamet bituumeni müüjatelt hinnainfot ning selle järgi määratakse igal kuul bituumeni hinnahindeks. Hankedokumentides paneb tellija kirja pakkumise tegemiseks kasutatava võrdluskuu. Bituumeni kogus määratakse segu koguse ja retsepti järgi. Teades segu tootmise kuu kohta käivat bituumeni hinnaindeksit, saadab töövõtja tellijale asfalteerimistööde aja kohta igal kuul bituumeni hinna muutuse kohta kas arve või kreeditarve.

Skanska rääkis hinnaindeksist juba 2007. aastal. 2008. aastal lõpetas Skanska teede-ehituse ja kolis 2009. aastal Eestist ära ka oma bituumenitehase. "Bituumeni hind tõusis ühe hooaja jooksul 80%. Sellise hinnatõusu tingimustes ei olnud võimalik jätkata," rääkis Skanska Infra OY Eesti filiaali juhataja Andres Aavik. "Käisin 2007. aastal tolleaegse maanteeameti juhi juures ja rääkisin Soomes kasutatava bituumeniindeksi kasutuselevõtust. Ma arvan, et ma ei olnud seal sugugi esimene, kuid too aeg, ütleme, väga palju lootust ei olnud."

Aavik arvab, et indeksi lepingutesse jõudmiseks oleks vaja poliitilist otsust.

"Kui samamoodi jätkub, nagu praegu, on kahe aasta pärast järel vaid kaks teede-ehitajat ning hinnad juba hoopis teised," hoiatas ta.

Minu teada maanteeamet juba seob tee-ehituse hindu nafta maailmaturu hindadega, kuid mitte kõigil hangetel. Näiteks on seda tehtud Pärnu ümbersõidu uuel hankel.

Hinna sidumisest nafta maailmaturu hindadega ja riskide maandamisest on meie majas mitu korda juttu olnud. Kuskil on aga teede-ehitajad öelnud, et doteerivad riiki 600 miljoniga. Kus seda raha maksti? Ei saa olla, et riske kannab ainult riik ja kingib ettevõtjatele nii raha kui ka kasumi.

Ütlen, et kui veel üks teede-ehitaja mõtleb lepingu katkestada, järgnevad riigi poolt väga tõsised sanktsioonid. Peaks olema süsteem, kus lepingu katkestaja ei pääse enam riigihankele. Vajadusel tuleb korrigeerida ka seadusi. Ei saa olla, et ettevõte, mis riiki alt veab, tuleb järgmisele hankele nagu õige mees!

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sai kevadel Eesti Asfaldiliidult kirja sooviga, et riik muudaks teehoiutööde riigihangetel lepingu lõpphinna fikseerimise põhimõtteid lähtuvalt bituumenihinna muutustest maailmaturul. MKM nõustus liidu järeldusega, et bituumenit sisaldavate teehoiutööde hinna sidumiseks maailmaturuhinnaga ei ole õiguslikke takistusi, kuid see ei ole mõistlik kõigil riigihangetel. Hankelepingute sidumine bituumeni turuhinnaga sõltub konkreetse riigihanke kestusest ja mahust ning sellest, missuguseid riske on mõistlik jätta tellijale, missuguseid pakkujale. MKM on juba aastaid soovitanud struktuurivahenditest finantseeritavatel suurtel teedeehitustel kasutada FIDIC lepingu tingimusi, milles arvestatakse ka hinnaindekseid. See on üks variantidest, kuid loomulikult tuleb lepingud objekti eripärale kohandada. Soovitasime asfaldiliidul konkreetsete hankelepingute muutmiseks pöörduda riigihangete läbiviijate poole.

Jah, oleme sellest probleemist teadlikud ja otsime omalt poolt lahendusi, kuidas jagada edaspidistes riigihangetes bituumeni hinna kiirest muutusest tulenevaid riske. Praegu on ehitusfirmadel raskusi eeskätt majanduse madalseisu ajal ehk 2009. ja 2010. aastal sõlmitud lepingute täitmisega, sest bituumeni maailmaturu hinnad olid siis praegusega võrreldes ca 50% madalamad, väidetavalt puudus võimalus sõlmida bituumeni tarnijatega ehituslepingu täitmiseks vajalikke ostulepinguid. Samas toimis väga tihe konkurents üksikute ehitushangete võitmiseks ja pakkumuste hinnad olid suhteliselt madalad. Maanteeamet kasutab pikaajalistes hooldelepingutes juba aastaid hoolde- ja ehitushinnaindekseid, kuid ehituslepingute puhul on sellise võimaluse loomise vajadus ilmnenud alles viimasel ajal. Praegu vaatab maanteeamet läbi asfaldiliidu ettepanekut ja tutvub teiste riikide kogemustega. Vastavad ettepanekud hankedokumentide muutmiseks on kavas välja töötada selle suve jooksul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing