Kreeka, aita end ise!?

Elmar Ots 22. juuni 2011, 13:26

Kreekat abistada püüdvates riikides on raske mõista, miks hädas Kreeka ei suuda ennast ise aidata, kirjutab Helsingin Sanomat.

Miks läheb erastamine, majanduse konkurentsivõime tõstmine ja avaliku sektori ümberkorraldamine Kreekas sedavõrd vaevaliselt, kuigi riigil endal on kõikvõimalikku vara tohutult ning kohalikud poliitikudki on lõpuks ilmselt aru saanud, et vana moodi edasi enam ei saa, küsib Helsingin Sanomate juhtkiri. Ja püüab küsimusele ka vastata.

Esiteks on Kreeka majandus Euroopa üks vähemtõhusaid ja kõikvõimalikku konkurentsi tõrjuv.

Teiseks ei tea keegi täpselt, kui palju riigil vara üldse on, sest kinnisturegister on sedavõrd hädine, et heal juhul selgub sealt vaid maatükkide asukoht, kuid kinnisvara täpsete piiride ja omandisuhete klattimiseks kuluks aastaid. Lisaks kiiluks ülibürokraatlik täitevvõim suurerastamislainega lihtsalt kinni.
Nagu sellest veel vähe oleks, on riigifirmad aastakümnetega mässitud nii tugevalt parteipoliitikasse, et neid sealt välja rebida näib pea võimatu. Ükskõik, kumb kahest põhiparteist – N?a Dimokratia või Pasok – on viimasel ajal valimised võitnud, mõlemalt on seejärel oma toetajatele ja funktsionäridele pudenenud auameteid mõnda riigifirmasse. Lisaks hoolitseb riik oma ettevõtetes ka ametiühingute eest.

Näiteks energiafirma DEI ametiühing on viimase 12 aasta jooksul saanud riigilt 31,3 mln eurot abiraha, kusjuures viimase kolme aasta jooksul 115 000 eurot meeleavalduste korraldamiseks ehk abi andja enda vastu võitlemiseks!
Eks sellepärast ongi riigifirmade töötajad nüüd erastamise vastu, sest eraomanik tulevikus vaevalt et töötajaid enam endavastaste miitingute korraldamisel aitab.
Riigi osalusega kütusefirma Hellenic Petroleum maksab aga töötajaile lahkelt aastas tervelt 17,8 kuupalka, mistap pole ime, et näiteks autojuht või sekretär teenib aastas üle 90 000 euro.
Riigiraudtee vedurijuhi palk on aga umbes 6000 eurot ehk mitmekordselt üle riigi keskmise.

Lisaks on ametnikkondki viimase ajani aina paisunud – kui on head tutvused, leidub ikka mõni olematu vastutuse ning eluks ajaks tagatud töölepinguga soe kohake. Viimastel andmetel on riigi palgal 800 000 ametnikku.
Ka on Kreeka poliitikud valijate hääli osavalt püüdnud pensioniea piiriga mängides. Näiteks on terve hulk elukutseid võimude hinnangul sedavõrd tervistkahjustavad, et vanaduspuhkusele pääseb kõigest 50aastaselt. Sadade ametite seast torkavad silma näiteks tele- ja raadiotoimetajad (mikrofonid olevat ohtlikud bakterikandjad) ning kemikaale kasutavad juuksurid.

Paljud elualad tegutsevad Kreekas praktiliselt konkurentsi kartmata. Katsu sa asutada uut taksofirmat või juuksuritöökoda – ametnikud nõuavad sellist hunnikut litsentse ja lube, et ettevõtja lööb lihtsalt käega. Kui sul muidugi tutvusi pole… Näiteks kõige värskem veondusfirmale antud litsents on pärit aastast 1986. Seega pole ime, et praktiliselt monopoolsed vedajad kruvivad hindu oma suva järgi - Kreeka vedaja küsib Ateenast Thessalonikisse viidava koorma eest rohkem raha kui Saksa transpordifirma reisi eest Ateenast Münchenisse.

Omaette teema on rahva suhtumine riiki. Nutikaks ärimeheks peetakse endiselt seda, kes suudab maksuameti eest tulu varjata ja riigile tünga teha ning korruptsioongi lokkab – 2009. aastal kulus keskmisel perel avalikust sektorist soovitud teenuste saamiseks altkäemaksudeks 1450 eurot.

Nüüd lubab Kreeka valitsus kõik need probleemid korraga käsile võtta. Aga ruttu tulemust loota on loll. Korruptsioon ja onupojapoliitika on majanduses niivõrd tugevalt juurdunud, et keeruline oleks leida poliitikuid, kes asuksid omaenda parteide poolt aastakümnetega põimitud umbsõlmi nüüd miskipärast läbi raiuma. Katsu sa alustada riigifirma erastamist, kui selle peakontori igas teises kabinetis istub su enda sugulane-parteikaaslane-muu kõhuõde…

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    26. June 2011, 17:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing