Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteem ja ulukid pidurdavad

Ain Alvela 29. juuni 2011, 00:00

Tänavu kevadeks olid puiduhinnad langenud kümne aasta tagusele tasemele. Palju madalamale poleks enam saanud langeda ning seepärast ei toonud suvi kaasa enam täiendavat langust, nii nagu see on traditsiooniliselt toimunud. Vastupidi, okaspuupalkide hinnad on keeranud tõusuteele. Paberi- ja küttepuit on siiski jätkanud traditsioonilist kerget langust. "See viitab sellele, et Eesti metsanduse üks veduritest, saeveskid, on oma toodangule turgu leidmas ja seda kasvatamas, mis ühtlasi tähendab ka saepalgi nõudluse kasvu," ütles Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner.

Metsaomanike huvi metsamajandamise vastu on tagasihoidlik, kuna erametsaomanike puidumüük on kõrgelt maksustatud. "Tõsi, Eesti tulumaksusüsteem on üsnagi jäik ega taha metsanduse eripära eriti arvesse võtta," rääkis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kelle sõnul on meie naaberriigid teinud üsnagi ulatuslikke maksuerisusi - kasutatakse nii osalist kui ka täielikku tulumaksuvabastust.

Siiski on ka Eesti seadustes mõningaid leevendusi. Metsaomanik saab metsauuendamise kulud kasvava metsa raieõiguse ehk raielangi müügitulust maha arvestada. Kulude mahaarvamise võimalust saab kasutada samal või järgmistel maksustamisperioodidel ehk kindlasti tuleb alles hoida tšekid. Kõik kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud.

Metsamaterjali müügi korral kehtib tulumaksusoodustus neile, kes on end füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud. FIE-l on õigus ümarpuidu müügist saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni aastas. "Seega, need FIE-dest metsaomanikud, kes sel aastal metsamaterjali veel müünud pole, saaksid aasta teises pooles nii mõnedki koormad puitu veel maksuvabalt turule viia," selgitas Aun.

Eesti Erametsaliidu korraldataval talumetsamajandajate konkursil tänavu teise koha saanud Raivo Karpender on oma metsi majandanud alates 2004. aastast ning siiani on see nõudnud vaid investeeringuid nii aja kui ka raha näol. Karpender omab kahte metsakinnistut, millest ühe puhul võiks varsti rääkida ka metsamaterjali müügist, ent siinkohal on küsimus maksusüsteemis - metsaomaniku tegevust tõlgendab maksuamet ettevõtlusena ning metsaomanik peab maksma lisaks müügile tehtud kulutustele ja tulumaksule ka sotsiaalmaksu, milleks on ettevõtja kohustatud. "Kui läheb ka metsamaterjali müügiks, siis ilmselt konsulteerin metsaühistuga, sest nii on võimalik saada paremat hinda," rääkis Karpender. Kuigi tegemist on Karpenderi hobiga, ei tohiks jäik maksusüsteem olla takistuseks metsa mõistlikul majandamisel.

Tänavu parimaks talumetsamajandajaks tunnistatud Kalle Laiu jaoks on kõige suuremaks probleemiks metsloomade tehtud kahjustused noorele metsale.

"Selle probleemiga pole kimpus mitte ainult metsaomanikud, vaid ka põllumehed," viitas Laid sellele, et Hiiumaal on metsloomade arvukus liiga suur ning lisaks noore metsa kahjudele on ka põllumehed metssigadega niivõrd hädas, et paljud pole põldudele üldse vilja ega kartuleid kasvama pannudki.

"Paljud metsaomanikud veel ei tea, et metsaomanikul on võimalus saada tasuta nõustamist metsanduse konsulendilt," rääkis Ain Malm, kes on metsanduslik tugiisik Jõgevamaal. "On tulnud ette juhtumeid, kus metsaomanik on oma metsa raieõiguse müünud esimesele pakkujale, teadmata, kas ta sai selle eest õiglast hinda või mitte."

"Igapäevaselt metsaasjaga mitte kokku puutuval metsaomanikul on üsnagi raske orienteeruda puidu ja teenuste hinnarägastikus ning hakkama saada sellega kaasneva bürokraatiaga," märkis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Sõltuvalt abisoovist saab tugiisik kas ise lahendada metsaomaniku mure või suunata ta edasi konsulendi juurde, kes vajadusel tõmbab saapad jalga ja jagab metsaomanikule nõuanded metsas kohapeal.

Isik, kes ettevõtlusega ei tegele, ei saa tulust maha arvata üldisi majandamiskulusid, kuid tal on mõned võimalused müügiga otseselt seotud kulude mahaarvamiseks. Füüsilise isiku tulu ja mahaarvamised võetakse maksustamisel arvesse kassapõhiselt, st laekumise või kulu tegemise momendil. Ettevõtlusega mittetegeleva metsaomaniku tulu maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest. Tema tulu maksustatakse vaid tulumaksuga, sotsiaalmaksu ta maksma ei pea. Kasuks loetakse müüdud vara müügihinna ja soetamismaksumuse vahet, mida saab vähendada vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude võrra.

Metsaomaniku tegevust tõlgendatakse ettevõtlusena, kuigi metsaomanik raiub harva ning tegevusel puudub järjepidevus. Erametsaomanike maksustamise tingimuste tõlgendamises tuleb meil kindlasti arutada maksu- ja tolliametiga, et maksustamine oleks mõlemapoolselt üheselt arusaadav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:07
Otsi:

Ava täpsem otsing