Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksa sõltumatu energiaküla säästab elektrilt neljandiku

Katri Soe-Surén 29. juuni 2011, 00:00

"Feldheim on täiesti tavaline küla. Ainus erinevus teistest omalaadsetest on see, et kogu elekter ja soojus tuleb kohapealt, otse küla ümber põldudel olevast tuulepargist," ütleb Treuenbrietzeni (linn, mille administratiivne osa Feldheimi küla on) linnapea Michael Knape ühel esmaspäeva ennelõunal külla saabunud välisajakirjnikele.

Külas on 150 elanikku ja 37 majapidamist, kõik 60 tööealist elanikku on tööga hõivatud, loetleb Knape uhkusega - ühe endise Ida-Saksamaa aladel paikneva maakoha kohta, kus muidu on suur tööpuudus, väga hea tulemus. Kõik 37 majapidamist on ühtlasi küla energiaühistu liikmed, kehtestades ja makstes oma elektri hinna ise.

Elektri hind 10 aastaks paigas. Ühistu moodustamisel tuli igal perel tasuda 3000eurone sissemaks. Selle eest on aga elektri hind järgmiseks kümneks aastaks paigas ning 16,6 sendiga kWh eest ligi 25% odavam kui enne või ka odavam kui Berliinis suurfirmadelt elektrit ja sooja ostvatel peredel.

Feldheim on esimene küla Saksamaal, mis läks üle energiaga isevarustamisele taastuvenergiaallikatest ehk siis tuulest ja biogaasist. "Kui elekter tuleb Feldheimis 100% tuuleenergiast, siis sooja saadakse tuulevaikse ilma puhul lisaks kohalikust biogaasitehasest ja häda korral ehk siis eriti külmadel tuulevaiksetel päevadel on süsteemi võimalik lisada veel ka puiduhakkekatel," selgitab tuulepargi omanikfirma Energiequelle esindaja Werner Frohwitter. Feldheim kasutab ära vaid 1% tuulepargis toodetavast energiast. Ülejäänud energia müüb Energiequelle üldvõrku.

"Feldheimist ei saanud isevarustav küla üleöö," valgustab linnapea Knape ajalugu, "see kujunes nii aja jooksul." Aastal 2006 oli nimelt selge, et küla elektri- ja soojustrassid on aegunud ja vajavad väljavahetamist. Külaelanikel oli valida, kas jääda passiivseks tarbijaks ja oodata, kes ja mis hinna eest töö ära teeb, või ise härjal sarvist haarata. Küla valis viimase. Senised õli- ja gaasiküttekatlad otsustati lammutada ja rajada kogu süsteem toona alles arengujärgus tuuleenergiale. Omavahenditest suudeti kokku panna 111 000 eurot, ülejäänud raha tuli maakonnalt ja Euroopa Liidult. Kokku kujunes projekti kogumaksumuseks 2,25 miljonit eurot, sellest 500 000 eurot elektriliinidele ja 1,7 miljonit eurot keskküttesüsteemidele.

"See küla ei läinud taastuvenergial põhinevale isevarustamisele üle mitte paljalt kaunist ideest vaimustudes, ikka vaid see luges, mis näppude vahelt läbi käies tunda annab," rõhutab Frohwitter parema käe pöidla ja nimetissõrmega rahalugemist imiteerides. Feldheimil jääb nüüd tänu isevarustamissüsteemile aasta arvestuses "koju" umbes 300 000 eurot.

Kuhu Feldheimis jalutades ka ei vaataks - majakatuste tagant küünitavad välja taamal kõrguvad tuulegeneraatorid. Sammud külast välja põllule - jälle tuulikud.

"Selge on see, et taastuvenergiale üleminek tähendab seda, et energiaallikad tulevad meie keskele," möönab Feldheimi tuulepargi omanikfirma Energiequelle esindaja Werner Frohwitter. "Ei ole enam nii, et kusagil kaugel asub üks tuumajaam või nähtamatut elektrit meie kodudesse tootev põlevkivist elektrit tootev jaam. Energia muutub nähtavaks ja selle kompromissiga tuleb leppida." Frohwitteri kinnitust, et tuulegeneraatorite sumin on "vaiksem kui linnulaul", päris generaatori jalamil seistes jagada ei saa - kriipiv ventilaatoriheli on üsna häiriv. See on põhjus, miks generaatorid peavad olema majapidamistest vähemalt 800-1000 meetri kaugusel, ütleb Frohwitter.

Kuna Feldheimi küla elanikud teenivad muu hulgas maa rendist tuulepargi omanikfirmale, siis pargi ehitamine kohalike seas vastuseisu ei tekitanud. "Aga jah, tihti on suhtumine selline, et tehke tuulepark, aga not in my backyard ehk siis mitte minu koduõuele," nendib Frohwitter.

Küla peatänavast mõnikümmend meetrit eemal asuv biogaasitehas toodab soojust ja elektrit peamiselt kõrvalasuvale terasetehasele. Viimane toodab teraskonstruktsioone päikesepaneelidele. 80% bioenergiast kulutatakse terasetehases kohapeal ära, 20% läheb üldvõrku. "Terasetehasele on see soodne, kohapeal toodetav elekter teeb tootmise 40% tulusamaks," kiidab süsteemi Frohwitter.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:07
Otsi:

Ava täpsem otsing