Rokk ja leelo

Mari Hiiemäe 01. juuli 2011, 00:00

Suvelavastus "Peko" on võimas vaatemäng. Oluline on see etendus mitmel põhjusel.

Traditsioonid lavale. "Peko" juured on tugevalt kinni autentses rahvapärimuses ning kuigi suveetendus ei pretendeeri kaugeltki olema objektiivne pärandi vahendaja, saavad pealtvaatajad selle kaudu ometigi tubli tüki infot nii setude kultuuri, eluolu kui ka usundi eripärade kohta. Kohati kaldub etendus grotesksetesse liialdustesse ning valib sündmustiku kujutamisel humoorika lähenemise, kuid tervikuna on "Peko" vaieldamatult silmi avava väärtusega.

"Peko" tekst, mis on valminud Kauksi Ülle, Olavi Ruitlase ning teiste abiliste ühistöös, toetub suures osas legendaarse naislauliku Anne Vabarna lauldud lugulaulule Pekost. Samuti lubab tekst endale vallatuid kõrvalepõikeid mitmes hoopis uues suunas. Näiteks haakub arhailise situatsiooni ja kombestikuga valutult tänapäev ning Peko ligimeste hulka siginevad "kultuuritibid".

Tüki lavastaja Ain Mäeotsa sõnul pole terviklikku Peko lugu kunagi olemas olnudki. On vaid killud sellest, laulud ja tõlgendused, mis "Peko" suveetenduses nüüd üsna ohtras fantaasiakastmes publikule ette mängitakse.

Peko elu ja surm. Setu mütoloogias on Peko eelkõige viljakusjumal, kes annab vilja- ja karjaõnne. Suvelavastuses on Peko kenasti olemas inimkujul. Lugu algab tema sünniga ning lõppeb surmaga. Mis aga kõik sünni ja surma vahele jääb, mängitakse avalikult publikule ette tänaõhtusel "Peko" esietendusel Värska laululaval.

Lavastusse on põimitud rohkesti materjali, mis kajastab setude tavandipärimust. Sünni, surma ning pulmadega seotud stseenides on vastavad kombed ning laulud omal kohal. Samas ütleb Mäeots, et väga autentset etnograafiat lavastusest otsida ei maksa, kuna lugu ise on ikkagi puhta fantaasia ilming.

Kuigi tituleeritud muinasrokiks, pole "Peko" puhtalt muusikalavastus. Laulu osakaal on selles umbes 50 protsenti.

Kuna tegemist on setude temaatikaga, on lavastuses kindel koht teemakohastel rahvaviisidel. Setu laule laulavad mitmed koorid ja ansamblid nagu Leiko, Kuldatsäuk, Värska naiste leelokoor Värskast, Helmine Mikitamäelt, Tsibihärbläseq Obinitsast ning meestelaulu ansambel Liinatsuraq Tartust. Samuti laulavad rahvaviise näitlejad.

Muusikalise kujunduse on lavastusele teinud Kristjan Priks ning see hõlmab ka mõningaid ootamatuid lahendusi: lavastuses on kasutatud nii AC/DC kui ka Alla Pugatšova laulude meloodiaid.

Võimas asi. Mullu mängitud Peko oratooriumiga suvelavastusel "Peko" pistmist ei ole - need on kaks ise asja. Mäeotsa sõnul on idee Peko elust rääkiva näidendi lavaletoomiseks küpsenud vähemalt viis aastat ning see, mis välja kukkus, on võimas. Nii tehnilises kui ka mastaabi mõttes on tegemist väga suure ettevõtmisega.

Koos kooride, bändi ning etendust toetava personaliga on lavastuse sünniga seotud 70-80 inimest ning kogu selle rahvahulga koordineerimine on juba iseenesest keeruline.

Lavastuses on ette nähtud sõjatehnika, kahurite ning näiteks tuletõrjeautode kasutamine. Tulemuseks on suurejooneline vaatemäng, mis on ühest küljest nauditav teatrietendus, teisalt setu temaatika võimas väljapanek laiema avalikkuse jaoks. Ja mis on oluline - nalja saab ka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing