Surnud kuulsuste armukolmnurk

Mari Hiiemäe 01. juuli 2011, 00:00

Jäneda Pullitallis saavad suveetenduse kontekstis kokku ajaloolised isikud Maksim Gorki, Herbert G. Wells ning naisagent Mura Budberg, et taas lahata oma eelmise sajandi algupooles süttinud suhtekolmnurka.

Etendatava näidendi "Pärast surma Jendalis" autori Urmas Lennuki sõnul tegeleb lavastus lisaks armastuse teemadele inimese ja ajalooga, täpsemalt isiksuse ja ajaloo suhetega.

Peategelane Mura Budberg oli naine, keda võiks nimetada üheks kuulsamaks Eesti Vabariigi kodanikuks, teda peetakse mitme riigi salateenistusega koostööd teinud agendiks. Kuna oma abielu tõttu krahvihärra Johann von Benckendorffiga oli ta seotud Jäneda mõisaga, on temast jutustava loo lavaletoomine Jänedal igati põhjendatud.

Inimeste- ja emotsioonidekeskne. "Kohalikus mõttes on Budberg hästi tuntud ajalooline isik. Teisalt oli ta suurilmadaam, kes on alates eelmise sajandi alguse revolutsioonist kuni viiekümnendateni omamoodi ikoon terve Euroopa jaoks. Kindlasti oli ta üks kuulsamaid Eesti riigi kodanikke, kes üldse on elanud," rääkis Lennuk.

Kui ajaloolised näidendid on tavaliselt elulookesksed, siis "Pärast surma Jendalis" on inimesekeskne. "See lugu ei keerle eluloo ümber. Minu jaoks oli kõige olulisem, et ma jõuaksin tegelaste inimsuse- ja isikutasandini. Tahtsin näidata, et tegemist ei ole mingite jumaluste ja ikoonidega, vaid tavaliste inimestega, kes on lihtsalt surnud," ütles Lennuk.

Nõnda peatub näidendi sisu pigem situatsioonidel. Keskmes on Budbergi suhted suurkujude Maksim Gorki ja Herbert G. Wellsiga, samuti tema suhestumine Eestimaaga.

Ehkki etenduse sisu annab vihjeid, et laval kõndivad tegelased on ammugi surnud, ei ole etendusel suurt surmaga pistmist. "Nad on seal väga kirglikud surnud ning neil on surnuna suurem vabadus oma tegusid kommenteerida, kui elavatena oligi. Verbaalset ja psühholoogilist võitlust on etenduses päris palju, nii et kohati ei teagi, kas peaks nutma või naerma, kui nad seal sõnadega võitlevad," rääkis Lennuk, kes oma sõnutsi naudib just seda teravust, mis tegelaste suhetes tunda on.

Kerget nalja ei paku. Suveetendustele omast kerget nalja lavastus ei paku, pigem on selles pinget ning põnevust lõpuni välja.

Lavastuse lõpliku kuju suhtes oli Lennuk positiivselt ootusärev. "Lavastaja Hendrik Toompere oma trupiga otsib lavastades hästi dünaamilist teed, nii et koomilised asjad muutuvad traagilisteks ja traagilised koomiliseks. Kogu lavastus liigub seda teed edasi, mida mina tekstiga alustasin ja see kõik on kohutavalt põnev. Ma tavaliselt kujutan ette, kuidas mingit teksti lavastada, aga seekord on lavastuse kulg mind positiivselt üllatanud," kiitis Lennuk.

"Pärast surma Jendalis" lavastub Jäneda Pullitallis, mis tähendab, et tänu kiviseintele võib etenduse alas tunduda veidi jahe, kuna seintest õhkub külma, kuid kuna etendus on siseruumides, ei ole samas karta, et tuul või vihm vaatajaid-näitlejaid kimbutama tuleks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing