Koger: Pärnu teehanke nurjas riik

"Miks üldse Pärnu ümbersõidu ehitus peatati? Kõik süüdistavad ettevõtjaid, aga mis tegelikult juhtus? Põhjus oli labaselt lihtne - riik sundis ettevõtjaid maksma kinni enda tõstetud kütuseaktsiisi. Tee-ehituses on teadupärast tegemist naftasaadustega ning sisuliselt selle aktsiisitõusu tulemuseks oli miljonitesse ulatuv lepingu kallinemine. Riik maanteeameti kehas teatas meile rahumeeli, et see on teie probleem - oleksite pidanud seda ette nägema. Mida ette nägema?! Seda, et riik tõstab makse selleks, et ennast majanduskriisis vee peal hoida, aga sunnib ettevõtjat oma taskust sellest tulenevat kinni maksma?" ütles Koger & Partnerite juhatuse esimees Andres Koger.

"Pärnu ringtee uus hange on praegu kuni 100 miljonit krooni (6,4 mln eurot) kallim," väitis Koger. Tema sõnul võitsid nad Bindersiga hanke, pakkudes tee-ehituse hinnaks ca 240 miljonit krooni (15,38 mln eurot), uuel hankel kisub hind aga juba üle 20 miljoni euro.

"Ma küsiks maksumaksjana, et kes vastutab nende miljonite kroonide raiskamise eest. Milline ametnik? Kas see on see maanteeameti juht, (majandusministeeriumi - toim) kantsler või kes? Kes tuleb ja toob nüüd oma taskust selle raha tagasi? Kes vastutab selle ülbuse, rumaluse ja argpüksluse eest, millega maanteeamet oma lepingupartneritesse ja kokkuvõttes oma riigi kodanikesse suhtub?" oli Koger juhtunust ärritatud. Ta teatas, et ei taha tee-ehituse "hullumaja" äris enam osaleda.

Koger & Partnerite nõukogu liige Tauri Sumberg lisas, et nende firma ei saanud isegi seda raha juurde, mis tulenes seadusest. "Riik tõstis aktsiisi. Lepingu jätkamiseks küsis ettevõte 10 miljonit krooni. Praegu oleks Pärnu ringtee valmis ja käigus. Nüüd maksab riik aga 100 miljonit rohkem. Kes vastutab? " küsib ka Sumberg.

Probleemiks pigem partneritevaheline tüli. Maanteeameti teada ei veninud ringtee ehitus mullu kevadsuvel aga mitte raha kui hoopis ehitajate omavaheliste probleemide pärast. Lisaks oli amet kõneisik Allan Kasesalu väitel sunnitud korduvalt laskma kehva tööd ümber teha. Ameti väitel ei rikkunud nad lepingu ühtki sätet ning neil polevat olnud ehitajaga ka ühtki konkreetset probleemi, mille lahendamine või millele järeleandmine oleks võimaldanud ehitust kiiremini lõpetada. "Veebruaris teatas kontsern, et katkestab ehituse, ning ei soostunud seda ka maanteeameti veenmise järel jätkama," nentis Kasesalu.

Ja lisas: "Lõpetuseks veel seda, maanteeamet aktsepteerib kütuse hinna tõusuga arvestamist, kuid selleks tuleb ehitajal esitada õigeaegne taotlus tekkinud lisakulu hüvitamiseks. Kõnealune kontsern lepingu tingimuste kohast taotlust ei esitanud. Pealegi oleks kütuseaktsiisi tõusust tingitud kallinemine olnud marginaalne."

Parts: katkestajale sanktsioonid! "Ütlen, et kui veel üks tee-ehitaja mõtleb lepingu katkestada, järgnevad riigi poolt väga tõsised sanktsioonid. Peaks olema süsteem, kus lepingu katkestaja ei pääse enam riigihankele. Vajadusel tuleb korrigeerida ka seadusi," ähvardas majandusminister Juhan Parts ülemöödunud nädalal Äripäevas ja lisas: "Ei saa olla, et ettevõte, mis riiki alt veab, tuleb järgmisele hankele nagu õige mees!"

Ministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda ütles Pärnu ringtee ehituse kohta, et see olevat ettevõtja probleem, kui ta ei oska tururiskidega arvestada. "Kui riik sõlmib ehitusettevõtjaga lepingu summale X, mille eest firma lubab tee valmis ehitada, siis ta peab seda ka tegema. Jutt, et äririskid peab võtma riik, mitte ettevõte, on absurdne. Kui ettevõte ei suuda oma pakkumistes riskidega arvestada, ei ole ta lihtsalt professionaalne," teatas Ruuda. Ta tunnistas siiski, et tellija ja töötegija peavad loomulikult tegema koostööd. Kõiki probleeme ei näe enne ehitust ette ning muudatuste tegemine protsessi käigus on normaalne, ütles Ruuda.

"On palju häid näiteid ettevõtetest, kes suudavad korrektselt käituda. Kui mõni ettevõte on sattunud raskustesse, ei ole lahendus see, et riik talle suvalise küsimise peale maksumaksja raha juurde annab. Lahendus on see, et tuleb võtta teine ettevõte, kes suudab lepinguid täita," märkis Ruuda.

Maanteeameti korraldatud Pärnu ümbersõidu uuel ehitushankel osaleb Äripäeva andmetel ka eelmise lepingu katkestanud Binders. Lisaks osalevad ühispakkumistega Merko ja Tallinna Teed ning Lemminkäinen, Tref ja Trev-2. Kõigi pakkumised jäävad 20 miljoni euro kanti ehk eelmisel hankel tehtuist tubli 5 miljonit eurot kõrgemaks.

"Praegu on pakkujal võimalus endal valida, milliseid referentsobjekte ta hankija sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks esitab. Seega on pakkujal võimalik jätta nimetamata objektid, kust ta on "minema jalutanud". Maanteeamet peab sellist seisu ebanormaalseks," märkis ameti juht Tamur Tsäkko ja lisas, et Pärnu ümbersõit on esimene, kus ehitaja töö lihtsalt katkestas.

Samas pole riigihankeseaduses sellist punkti, mis välistaks altvedaja uuesti kandideerimise. Sanktsioonideks on Tsäkko hinnangul praegu näiteks leppetrahv, tagatiste ja pangagarantiide realiseerimine ja tekitatud kahju (nt vana ja uue pakkumise vahe) väljanõudmine.

Edaspidi lepingusse lisapunkt. "Lisaks praegustele võimalustele soovib maanteeamet, et seadus võimaldaks keelata pakkujal hangetel osalemise teatud perioodil juhul, kui lepingulised kohustused on jäetud täitmata," kinnitas Tsäkko. Majandusministeeriumi kinnitusel peab amet edaspidi lisama hankedokumentidesse lahenduse, et selline pakkuja saaks disklahvi vähemalt viieks aastaks. Lisaks tegeleb ministeerium hankeseaduse muudatusettepanekutega.

Lemminkäineni juhi Sven Pertensi sõnul pole uue hanke võitja veel selgunud, kuid lepinguni võidakse jõuda augustis. "Projekti teostamisega ma probleeme ei näe," märkis ta.

Bindersilt täpsemat selgitust saada ei õnnestunud, sest firma juht olevat kõneisik Marcis Krastinsi väitel puhkusel. "Võin vaid kinnitada, et osalesime hankel taas, aga iseseisvalt. Kui Binders võidab, saab ta nüüd võtta kogu vastutuse," ütles ta.

Riigihanke tulemusena sõlmivad tellija ja töövõtja töövõtulepingu, mis õiguslikult olemuselt on täiesti tavaline töövõtuleping, nagu ka eratellija ja töövõtja vaheline.

Erimeelsused tuleb lahendada vastavalt lepingule ja kui n-ö objektilt minemajalutamine peaks olema käsitletav lepingu rikkumisena, on teisel lepingupoolel õigus rakendada rikkuja suhtes kokkulepitud sanktsioone. Sellega peab asi ka piirduma, sest seadus ei näe üldiselt ette võimalust kedagi ühe ja sama teo eest mitu korda ja erinevatel alustel karistada.

Keeld rikuks ettevõtlusvabadust. N-ö minemajalutajate suhtes riigihangetel edasise osalemise keelamist praegu kehtiv seadus ei võimalda. Kui seadust muudetaks, oleks see ilmselt vastuolus nii riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (vaba ja võimalikult laiaulatusliku konkurentsi soodustamine) kui ka põhiseadusega, rikkudes ettevõtlusvabaduse põhimõtet ja olles sanktsioonina ka selgelt ebaproportsionaalne.

Arvestama peab muu hulgas sellega, et "minemajalutamine" ei tarvitse olla tingitud ainult töövõtjatest, vaid tihti on asjade nii kaugele minemises hoopis (kaas)süüdlane tellija ise. Seda enam ei tohiks sellises olukorras anda tellijale võimalust teist lepingupoolt täiendavate lepinguväliste sanktsioonidega survestada.

Lisaks, erimeelsuste korral peaks pädev otsustaja olema ikkagi kohus, mitte teine lepingupool.

Autor: Kaisa Tahlfeld