Eesti Energia üritas varjata soovitud hinnatõusu suurust

"Otsustasime, et me ei hakka lugejat erinevate numbritega eksitama. Tähtis on see, kui suur on hinnatõusu lõppmõju elektriarvele. Kui konkurentsiamet Eesti Energia (EE) taotluse rahuldaks, siis tõuseks levinuimas Kodu 1 hinnapaketis elektritarbija keskmine igakuine elektrienergia arve 6%," rääkis EE pressiesindaja Marina Bachmann.

Ta täpsustas, et EE ei esitanud taotlust elektri hinna muutmiseks, vaid selle erinevate komponentide kooskõlastamiseks. Elektri hinna võimalik muutus selgub pärast konkurentsiameti analüüsi. EE on esitanud konkurentsiametile läbivaatamiseks kolm erinevat taotlust, lisaks võivad muutuda ka võrgutasud.

Konkurentsiamet peab uued hinnad heaks kiitma. Kui konkurentsiamet kinnitab uued hinnakirjad, hakkavad muudatused vastavalt elektrituru seadusele kehtima kolm kuud pärast uue hinnakirja väljakuulutamist, rääkis Bachmann.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles reedel E24-le, et EE taotluse järgi tõuseks elektri hind lõpptarbijale 8,5-9,5%. Bachmann ei osanud aga öelda, kas see arv on umbkaudseltki õige.

Ettevõtjate jaoks on oluline teada, kas ja millal elektri hind tõuseb. "Ka meie teeme oma arenguks teatud plaane, me peame teadma, milliseks kujuneb meie toodangu omahind. Kas seda on võimalik müüa, millisel turul me oleme sellega konkurentsivõimelised ja mis siis tegelikult juhtub," põhjendas Salvest ASi omanik Veljo Ipits.

Ta lisas, et praegune situatsioon kujuneb selliseks, et väga paljud kaubandusketid vaatavad hinnataotlusi üle kaks korda aastas.

Ipits märkis, et mingil hetkel on ettevõtted fakti ees, kus sisendite hind on tõusnud ning neil on vaja tõsta sellest lähtuvalt ka toodangu hinda. "Aga meil ei ole seda võimalik teha, kuna meil ei ole eelnevalt informatsiooni selle kohta," sõnas Ipits.

Tartu elektroonika- ja peenmehaanikafirma AS Hanza Tarkon pearaamatupidaja Anneli Pajuri sõnul on elektrienergia hind kodutarbija jaoks koduste kulude eelarves suure tähtsusega. "Seetõttu peaks olema hind komponentide kaupa lahti kirjutatud. Igal inimesel on sel juhul vaba valik, kui põhjalikult ta Eesti Energia arvutustega tutvub," sõnas Pajur.

Riik peaks energiafirmalt nõudma avalikku arvepidamist. A. Le Coqi juht Tarmo Noop lausus, et riigiettevõttelt võiks nõuda arve- ning hinnakujunduse läbipaistvust. "Arvan, et kuna on tegemist riigiettevõttega, siis avalik arvepidamine ja läbipaistev arvestus on elementaarne. Seda peaks riik nõudma ning seisma nii oma ettevõtete kui ka kodanike eest," lausus Noop.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on aga seisukohal, et tarbijal ei ole vaja enne konkurentsiameti otsust teada Eesti Energia hinnataotluste täpset sisu. Eesti Energia hinnataotluse teemat ei soovinud ministeeriumis kommenteerida ükski tippjuht ja sel teemal pidi avalikkusega suhtlema ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. Tema sõnul selgub tarbijate jaoks võimalik hinnatõusu ulatus siis, kui konkurentsiamet on põhjalikult Eesti Energia taotluse üle vaadanud ning andnud oma hinnangu. "Kindlatest numbritest saame rääkida alles siis, kui amet on oma otsuse teinud," märkis ta.

Samuti ei soovinud eile Eesti Energia hinnataotlust avalikult kommenteerida Isamaa ja Res Publica Liidu üks juhtpoliitikuid Urmas Reinsalu. Tema ja teised IRLi tipp-poliitikud kritiseerisid enne valimisi teravalt Tallinna Vee hinnapoliitikat ning koostasid seaduse monopolide ohjeldamiseks.

Reinsalu juhib Tallinna Vee hinnapoliitikat teravalt kritiseerinud Eesti Omanike Keskliitu. Tema kõrval kuuluvad selle organisatsiooni juhatusse veel ka näiteks samuti IRLi kuuluv Ken-Marti Vaher ning Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk. Just erineva suhtumise pärast Tallinna Vee ja Eesti Energia tegevusse on IRLi ning Eesti Omanike Keskliitu kritiseeritud populismis ja kahepalgelisuses.

Majandusminister Juhan Parts otsustas saata Eesti Energia nõukogust ära kaks liiget, kes on olnud kriitilised Eesti Energia juhtide tegevuse suhtes. Nende asemel määrati nõukogusse Andres Saame ja Toomas Tauts, kes mõlemad on olnud seotud Eesti Energia konkurentidega.

Partsilt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Ministeeriumi pressiesindaja väitel on Parts puhkusel. Äripäev soovis Partsilt küsida, miks nimetati Eesti Energia nõukogu uueks liikmeks Andres Saame, kes on Hannes Tamjärve investeerimisfirma HTB Investeeringute nõukogu liige. HTB Investeeringud omab osalust Eesti ühes edukamas taastuvenergiakontsernis Freenergy.

Toomas Tauts kuulub aga Polli Prügila nõukogusse. Polli Prügila rajamisest huvitatud äriringkonnad eesotsas Veoliaga on üritanud erinevaid võtteid kasutades takistada Eesti Energia prügipõletusjaama rajamist Iru elektrijaama juurde.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et ootamatult saadeti Eesti Energia nõukogust minema Aivar Reivik ja Rein Kuusmik. Mõlemad mehed olid vastu, et Eesti Energia investeerib üle viie miljoni euro Weroli rapsiõlitehase juurde rajatavasse elektri- ja küttejaama. Weroli omanik on samuti Eesti Energia nõukogusse kuuluv Rein Kilk.

Uudisteportaali E24 teatel saatsid Reivik ja Kuusmik 30. juunil rahandusminister Jürgen Ligile ja majandusminister Juhan Partsile kirja, milles kritiseerisid Eesti Energia juhatuse ja omanike esindajate plaani suurendada ettevõtte omakapitali. Nõukogu liikmed viitavad Eesti Energia juhatuse soovile teha aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ja kirjutasid, et Eesti Energia juhatusel on omakapitali laiendamiseks raske saada nõukogu heakskiitu, kuna IPO läbiviimise katse 2010. aastal näitas, et sellega võib kaasneda ka rida ebasoovitavaid tagajärgi.

Ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda kinnitas E24-le, et riigil kui Eesti Energia omanikul pole kavas ettevõtte IPOt korraldada.

Ma ei mõista, miks ka kõige sügavama kriisi ajal riigi kõige kasumlikumana püsinud ettevõte jälle hinda juurde küsib. Ma ootan Eesti Energialt selgitust, sest riigifirma peab eelkõige varustama riigi rahvast ja ettevõtteid elektriga. Kui tal on muud ärid, mis nõuavad meie taskust rohkem ja rohkem raha, siis miks neid ei tõsteta eraldi.