Marten Kokk: Eesti saab OECD-le pakkuda e-riigi ülesehitamise kogemust

„Vaatamata majandussuunitlusele on OECD ka sarnaselt mõtlevate riikide poliitiline liit. Seega on Venemaa OECD-ga võimaliku liitumise osas Eesti seisukohad väga oodatud,“ rääkis Kokk rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse aastaraamatus.

Samas ei tähenda see, et Eesti oleks kuidagi „ühe teema riik“. „On lihtsalt asju, mida me teame ja tunneme ning seda pole põhjust häbeneda. Liiatigi on liitumiskriteeriumid kõigile samad ja kõik peavad neid ühtmoodi täitma,“ põhjendas ta aruandes.

Eestil on Koka kinnitusel OECD-le nii mõndagi pakkuda, näiteks kogemust e-riigi ja e-teenuste sektori ülesehitamisest ja arendamisest. „Ühe esimese asjana palus USA suursaadik, kes koostöös OECD sekretariaadiga tegeles kõrgetasemelise IKT-konverentsi ettevalmistamisega, esitada mul talle paari eestlase nimed, kes võiksid konverentsil esineda,“ tõi Kokk näiteks, et Eesti kui IKT-riigi maine on maailmas tunnustatud.

Kokk märkis, et 30. märtsil toimus Euroopa Liidu esindaja kokku kutsutud praktilise suunitlusega seminar, kus ka Eesti andis ülevaate oma senisest koostööst OECD juurde kuuluva, kuid peamiselt EL rahastatud organisatsiooniga SIGMA, kes aitas meid taasiseseisvumisele järgnenud perioodil nii avaliku teenistuse ülesehitamisel kui ka riigikontrolöri institutsiooni kujundamisel. „Võimalik, et need on ka valdkonnad, kus Eesti isegi oma tagasihoidlike ressursside juures saab panustada Lähis-Ida piirkonna arengusse, pärast seda kui seal on võimule tulnud uued legitiimsed valitsused,“ sõnas ta.

„Ehkki paljudele võib see (OECDga liitumine - toim.) tunduda järjekordse sammuna igavaks Põhjamaaks saamisel, siis mulle näib, et OECD aitab hoopis elavdada mitmeid debatte, mis on mingitel põhjustel varemini soikunud,“ lausus Kokk.