Swed: sundkulutused kasvavad

Tarbijakorvi maksumus võrreldes eelmise kuuga jäi juunis statistikaameti avaldatud andmete kohaselt muutumatuks. Aastatagusega võrreldes aga kasvasid hinnad 4,9%. Suurim panustaja hinnakasvu on jätkuvalt toit ja mittealkohoolsed joogid (hinnakasv eelmise aasta juuniga võrreldes 11,5%). Lisaks oli oma osa eluasemele tehtavate kulutuste hinnakasvul, mis kasvasid maiga võrreldes 2,6% (aastases võrdluses 4,6%) ning hinnakasv on tingitud soojusenergia hinnakasvust.

"Sundkulutuste (mis moodustavad ligikaudu poole kogu tarbijakorvist) jätkuv hinnatõus muudab mitmete perede hakkamasaamise üha keerulisemaks – olemasolevate sissetulekute juures kulub nüüdsest oluliselt enam eelarvest vaid elamiseks vajalikele kulutustele. Jätkuvalt positiivsed arengud tööturul ja majanduses üldisemalt annavad alust uskuda, et lähitulevikus on oodata ka majapidamiste sissetulekute kasvu (palgafond kasvab) ja seda nii hõive kui ka palga kasvu läbi. Palgakasvu ootused on juba kasvanud, kuigi ettevõtjad ei ole väga altid palku tõstma. Peamiseks põhjuseks peetakse määramatust ning kartust, et lähiajal võib nõudlus siiski langeda ning seetõttu tuleb kas palku taas langetada või inimesi lahti lasta. Selliseid olukordi, mida kogeti viimasel paaril aastal, püütakse aga vältida. Samas näitavad palgaandmed boonuste maksmise kasvu, mis omakorda tähendab, et ettevõtjad tänavad töötajaid hea töö eest ehkki püsivalt palku tõsta veel ei julge," kommenteeris Paabut tarbijahinna numbreid.

Nagu näitasid Eesti Panga poolt avaldatud andmed kasvavad ka eraisikute hoiused, mis omakorda viitab inimeste kasvanud teadlikkusele ning ettevaatusmotiivile – tarbijad usuvad, et hinnad lähitulevikus kasvavad (juunis küll võrreldes maiga ootused pisut kahanesid) ning seetõttu soovitakse perele tekitada nö puhvri, et vajadusel keerulistel aegadel ja/või tulevikus (nt kütteperioodil) oma kulutusi katta, märkis Paabut. Ka lühiajaliste laenude (eelkõige tarbimislaenude) käive on Eesti Panga andmetel vähenenud, mis tähendab, et majapidamised eelistavad tarbimiskulutusi katta pigem jooksvast sissetulekust ja/või säästudest. Lisaks kõrgele säästmiskalduvusele on täheldada tarbijate eelistuste muutust – eelistatakse odavamat kaupa ja teenust (nt on oluliselt kasvanud müük interneti ja postimüügi teel ning kasutatud riiete ja jalanõude müük; toidukaupade müük on jäänud pigem samale tasemele), lisas analüütik.