Laenuintress õgib Gild Arbitrage'i varasid

Fondi võlakoorma moodustavad valdavalt võlakirjad, milleks konverteeriti prominentsetelt Eesti ärimeestelt fondi võimenduseks laenatud raha. Bilansipäeva seisuga oli fondil lunastamata võlakirju ligi 203 miljoni krooni eest, millelt intressi oli kogunenud ligi 37 miljonit krooni. 2009. aasta sügisel emiteeritud võlakirjade pikkus on 36 kuud ning intress esimesel aastal 12, teisel 18 ning kolmandal 24%.

"Osakuomanike üks peamisi kulusid on jätkuvalt võlakohustuste kõrge hind. Fondi võlakohustuste kõrge intressimäär oli peamine NAVi languse põhjus 2010. aasta teisel poolaastal," seisab GA 2010. aasta aruandes.

Fondijuht on üritanud algatada läbirääkimisi võlausaldajatega fondi kohustuste restruktureerimiseks, kuid positiivse tulemuseni pole seni jõutud. Ühe lahendusena näeb fondijuht intressi osalist või täielikku asendamist osalusega fondis. Teine võimalik lahendus on võlakohustuste refinantseerimine odavama laenuga kogu portfelli või valitud varade baasil.

Kui 2010. aastal oli fondi intressikulu ligi 50 miljonit krooni, siis 2009. aastal veel oluliselt suurem - ligi 80 miljonit krooni.

GA osaku puhasväärtus vähenes mullu teise poolaastaga 26%. Kui 2010. aasta juuni lõpus oli osaku puhasväärtus 4,86 eurot, siis aasta lõpuks oli sellest järel 3,61 eurot.

Fondi varade kohta ütleb GA tegevusaruanne, et saavutatud on kontroll peamiste investeeringute alusvara üle ning tagatud investeeringud olulisematesse varadesse. Audiitor juhib tähelepanu asjaolule, et fondi varadest ligi 50% moodustava Armeenias asuva vara bilansiline väärtus põhineb olulisel määral hinnangutele ja eeldustele.

Mullu oktoobris kirjutas Äripäev, et GA puhasväärtusest on pärast 2009. aasta viimase kvartali allahindlusi järel vaid riismed ehk vähem kui paarsada miljonit krooni – fondi puhasväärtus langes 546 miljonilt 182 miljonile kroonile. 2010. aasta esimese poolaastaga vähenes fondi puhasväärtus veel 8 miljoni krooni võrra. Fondi puhasväärtus kujutab endast investeeringute turuväärtust ilma laenukohustusteta ehk tegemist on osakuomanikele olulise väärtusega pärast kõigi laenude, sh võlausaldajatele emiteeritud võlakirjade mahaarvamist.

- Esimene aktsiaturgudest sõltumatu riskikapitalifond, mis 2008. aasta alguses sai esimeseks reguleeritud riskikapitalifondiks Eestis.

- Asutati 2001. aasta aprillis. Fondi on investeerinud ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest. Investorite hulgas on palju prominentseid Eesti ärimehi ja –naisi. Fond pakkus aastaid hiigeltootlusi, kuid õnn pöördus ja nüüd on osakuomanikel keeruline ennustada, kas nad oma rahast üldse midagi tagasi saavad.

- Fondi suurim investeering on paarikümne miljoni eurose (enam kui 300 miljoni kroonise) soetusmaksumusega väärismetallide kaevandamise uurimislitsentsid Armeenias. Finantsinspektsioon tuvastas 2009. aasta lõpus, et GA on eksitanud osakuomanikke ja avalikkust Armeenia väärismetallide kaevandusõiguste omandamise suhtes, kuna omandatud litsentsid andsid esialgu ainult õiguse varude uurimiseks. Rikkumise eest trahvis inspektsioon fondi 16 000 euroga (250 000 krooniga). Äripäev on kirjutanud, et fondi osalusega uurimislitsentsidega on seotud Armeenia poliitiline ladvik. Litsentside taust ja väärtus on avalikkusele siiani suur mõistatus.

- 2009. aasta septembris restruktureeris fond võlausaldajate nõuded pikaajalisteks võlakirjadeks. Võlakirjade pikkuseks määrati 36 kuud ning intressiks esimesel aastal 12, teisel 18 ning kolmandal 24%. Lisaks sai fond kokkuleppele osakuomanikega, et muuta GA suletud tähtajaliseks fondiks. Kõigepealt saavad fondist oma raha kätte võlausaldajad, seejärel investorid. Investorite saatus sõltub sellest, kuidas portfellis olevad varad suudetakse realiseerida.

- GA fondivalitseja AS GA Fund Management omanik on Tõnu Peki osalusega TPP Holdings OÜ ja ainus juhatuse liige on samuti Tõnu Pekk, kes on finantssektoris töötanud umbes 15 aastat. Fondi nõukogu liikmed on Urmas Peiker, Henrik Karmo ja Rain Tamm. Varem kuulus fond Gild Partnersile eesotsas Rain Tammega.