Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti palgatase paelub. Soome tööstused laienevad taas jõudsalt Eestisse

Katre Pilvinski 11. juuli 2011, 00:00

"Eestis tootmise laiendamise põhjus on lihtne - kuna oleme allhankefirma, oleme väga tööjõumahukas, seega tööjõu maksumus on peamine põhjus," rääkis Soome plastdetailide tootja Muoviura üks omanikest Kent Lindholm, kes rajab tootmise 5000 ruutmeetrile endise Kohila paberivabriku pinnale. Lindholmide perekonnale kuuluvas Muoviura plastitehases saab esialgu tööd 40 kohalikku inimest.

Seni on Muoviura investeerinud tootmise laiendamisse Eestis ligikaudu 200 000 eurot. "Kuid tõenäoliselt tuleb veel investeeringuid teha," lisas Lindholm.

Oskustööliste leidmine tõeline väljakutse. "Kuid Eestis pole sugugi lihtne leida oskustöölisi - see on väga keeruline ning ma ütleks, et koguni valulik protsess. See võtab tõesti kaua aega. Alustasime kuus kuud tagasi töötajate otsimisega ning see on väga raske olnud," tõdes Lindholm. Soomlane selgitas, et kuna Eestis pole Muoviura plastitehasega samalaadset toomist, siis on oskustööliste leidmine tõeline väljakutse. "Loomulikult tuleb töötajaid ka välja õpetada," märkis ta.

Soome elektroonikatootja Reimax Electronics, mis Eestis alustas tegevust 2005. aastal, laiendas oma tootmispinda Mustamäel 2500 ruutmeetri võrra. "Laieneme siin, kuna Eesti palgatase ei ole väga kõrge. Esialgu saab tööd 40 inimest ning edasine töötajate värbamine sõltub juba sellest, kuidas firmal läheb," rääkis juhatuse liige Reijo Laine. Juunis Reimaxile tootmishoone müüki vahendanud 1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultant Juha Ajakainen märkis, et Soome tootmisettevõtete huvi Eesti pindade vastu on tuntavalt kasvanud.

Huvi on aastaga märgatavalt kasvanud. "Otsitakse tänapäevaseid Tallinna lähiümbruse ja mõningal määral ka Pärnu tootmishooneid. Sobivatest pindadest hakkab juba puudus tekkima," nentis konsultant.

Trafosid ja pingestabilisaatoreid tootev Trafotek OY ehitas päris uue tehase Jürisse. "Alustasime tootmisega Eestis selle aasta mai alguses. Praegu on meil Eestis 35 töötajat, kuid nende arv kasvab juba kahe nädala jooksul ning aasta lõpuks peaks 45-50 inimest tööd saama," rääkis firma tegevjuht Pertti Arvonen. "Kuna meil on Eestis kliendid, siis oleme aastaid Soomest Eestisse tarneid teinud - tooted on rasked ning transport on kallis, seega oli Eestis tootmise avamine loogiline samm," sõnas ta.

Eesti tootmisesse investeeris Trafotek ca 4 miljonit eurot. Arvonen ütles, et juba plaanitakse Eestis tootmist laiendada.

Ka meie maksusüsteem mõjutab investeerimisotsuseid. See on kindlasti tugev mõjufaktor investorite huvi elavnemise juures. Oleme proaktiivsemad küll, kuid ka päringuid on tulnud rohkem Invest in Estonia kodulehe kaudu ehk potentsiaalsetelt investoritelt otse. Kindlasti see trend jätkub, et kes siin juba on, on rahul ja investeerivad ja arenevad edasi.

Mullu toodi EASi kaudu 24 uut projekti Eestisse, üle-eelmisel aastal 20 ning praegu liigub projektide arv kasvavas suunas. Praegu on meil seitse projekti, mille maht on üle 7 miljoni euro, vana mõõdu järgi üle 100 miljoni krooni. Neid on tegelikult vähe, aga need on kõige magusamad ja neile me panustame kõige rohkem.

Tänavu oleme rohkem keskendunud mõjusamatele projektidele, tahame rohkem suuremaid projekte, rohkem raha, rohkem töökohti ja rohkem lisandväärtust. Ükski investeering ei jää teenindamata, kuid me ei pane sellist uurimise mahvi ja tööjõuressurssi teemadele, kus meil on juba alguses näha, et see on väikeprojekt ja näiteks tullakse oma tööjõuga.

Sajast projektist on suuremas osas tegu tööstusega, põhilised riigid on Soome, Rootsi, kuid enam mitte ainult. Projekte on Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Ameerikast on paar päris olulist projekti, ka Venemaalt.

Enamik rõõme ja muresid on Eesti ettevõtjatel ja Eestis tegutsevatel Ameerika ettevõtjatel sarnased. Ootamatud maksumuudatused või tegevuspiirangud puudutavad ju kõiki. Samuti nagu ka usaldusväärne rahanduspoliitika või aktiivne lõimumine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ka raskused heade inseneride, IT- või müügiinimeste leidmisel on ühine mure kõigil Eestis tegutsevatel firmadel. Kaks murekohta, mida Ameerika Kaubanduskoda Eestis on sel kevadel aktiivselt tõstatanud ja mis Eesti ettevõtjaid ehk nii palju ei häiri, on seotud intellektuaalse omandi kaitse ja ingliskeelse alusharidusega. Alushariduse puhul on peamine mure välismaalt siia tööle tulevate perede väga piiratud võimalused oma laste koolitee jätkamiseks inglise keeles. See selgelt piirab võimalust meelitada siia talendikaid või suurte rahvusvaheliste kogemustega inimesi, kel juba pered loodud.

Kui me vaatame selliseid USA taustaga firmasid nagu Microsoft, Oracle, IBM, NASDAQ OMX, UPS ja paljud teised, siis pigem on juhid eestlased. Küllap see näitab usaldust kohalike juhtide vastu.

Eesti populaarsus investeeringute sihtkohana kasvab päris jõudsasti. Rahul ollakse maksusüsteemiga, kuid rahulolematust põhjustab Eesti kutseharidussüsteem. Meil on küll tööpuudus, kuid samas on meil ka tööjõupuudus mitmes valdkonnas, kvaliteetset tööjõudu ei ole piisavalt. Kuid kriisi ajal toodi Eestisse uuesti tagasi ka Rootsi juhte. Seda põhjusel, et Eesti juhid pole harjunud kriisiolukorras töötama.

Siin oli ka selliseid kommentaare, et meil ei ole müügiinimesi, meil on ainult ostujuhid. Müüa polnud vaja, kuna nõudlus oli nii kõrge. Kuid see polnud laiem tendents, vaid tuli ette siin ja seal.

Eurokriteeriumide täitmine mõjus Eesti ettevõtluskliimale väga positiivselt, kuid teisalt on probleemiks töötus ja oskustööliste puudumine. Kuid, kui tekiks jälle buumiaegne palgaralli, siis see avaldaks kindlasti investorite huvile negatiivset mõju. Võib-olla see, kui kohalikke juhte ei usaldata, on firmade probleem, kellel puudub rahvusvaheline kogemus, kuid globaalselt tegutsevad firmad teavad, et kohalikud tunnevad oma riigi olusid kõige paremini.

Suurbritannia eksport Eestisse on pärast majanduskriisi taastunud kiiresti. Briti ettevõtted leiavad, et Eesti on küllaltki hea juurdepääsuga turg, kuhu on suhteliselt kerge siseneda. Üldiselt on teadlikkus Eestist siiski kahetsusväärselt madal. Suurbritanniast on investeeringuid tehtud näiteks kliiniliste uuringute valdkonda ning ka jaekaubandusse, mis lükkab ümber müüdi Eestist kui väikesest turust, mis ei paku välisfirmadele huvi. Positiivsena nähakse kindlasti euroalaga ühinemist, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja maksusüsteemi. Probleemsemateks kohtadeks siin tegutsevatele Briti firmadele on riigi ja omavalitsuste kohati madal administratiivse suutlikkus ning kalduvus jäikusele, mis takistab ettevõtjatega konstruktiivse dialoogi arendamist.

Ma usun, et Eesti mudel on osutunud õigeks. Eesti pole siiski veel heaoluriik, kuid Eesti on selle ülesehitamisel õigel teel. Teised riigid on näidanud üles huvi Eestilt õppida, mitte Eestit õpetada. Üks näide on Fääri saared. Eestis on positiivne lihtne maksusüsteem. Muret tekitab, et Eesti süsteem on pidevas liikumises Lääne-Euroopa, sealhulgas Taani, heaolustandardite suunas. Taani võib küll eeskuju olla mitmes aspektis, kuid praegu on seal tungiv vajadus leida uusi viise, kuidas heaolu säilitada.

Siinseid Taani ettevõtteid juhivad üha enam eestlased, kuna rahvusvaheline juhtimiskogemus Eestis kasvab. Näeme taanlaste kasvavat huvi investeerida Eestisse ning pikaajaliselt Eesti firmadega koostööd teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing