Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlisametnikud ähvardavad ettevõtjat
Kust pärineb põlisametnike ettevõtluskogemus, ei ole teada, kuid nende ettevõtlusloogika on nihkes. Parts ja Tsäkko näivad eeldavat, et osaledes hangetel on ettevõtja algusest peale plaaninud töö pooleli ja raha saamata jätta, rikkuda oma maine ning hullemal juhul sattuda võlgadesse ja minna pankrotti. Iseenesest huvitaval konstruktsioonil ei ole midagi pistmist reaalsusega. Ettevõtja eesmärgid on risti vastupidised.
Ametnikud räägivad äririskist, mis on ettevõtja kanda, seejuures eeldades, et seda ei tehta. Kuid vastupidiselt ametnikele riskib ettevõtja iga päev. Teadmiseks: riski eripära ongi see, et ta võib realiseeruda. Nüüd soovivad aga põlisametnikud kahju kannatanud ettevõtjaid teist korda karistada.
Põlisametnikke ühendabki see, mida nad heidavad ette ettevõtjatele. Nad ei võta riski ega vastuta. Kui see nii ei oleks, võiks küsida: milles seisneb ametniku risk ja vastutus? Vastakem ausalt: kas teede korrashoid ja valmimine on maanteeameti rida? Kui nii, siis kas tegemata töö eest, olgu see pooleli jäänud teeehitus või kehvasti läbiviidud hange, on keegi vastutust kandnud? Saanud noomituse, vallandatud? Võim ja vastutus ei ole tasakaalus.