Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisettevõtted õitsevad Eestis
Näiteks Maarjamaal tegutsevad Norra firmad on rahul nii eestlastest juhtide tööga kui ka siinse tootmisega, mis andis finantskriisis konkurentsivõimelise kulubaasi. "Arvestades, et Norra ettevõtete profiil on peamiselt tootmine, siis Baltimaade operatsioonid olid nende jaoks kriisi ajal väga tänuväärsed. Mõne firma suisa päästis nende tootmine Baltimaades," tõdes Norra saatkonna juures tegutseva ametliku majandusesinduse Innovations Norway Baltimaade juht Tiina Link. "Mitu Norra firmat suurendas kriisi ajal Eestis oma tootmist," lisas ta.
"Skandinaavias ei ole tootmine nii pandlik, sest seal on takistuseks ametiühingud. Eestis ja mujal Balti riikides tuli palgatase kaasa finantskriisi olukorraga ehk palku langetati, kuid Skandinaavias oli sellist asja ametiühingute tõttu väga raske või võimatu teha," märkis Link.
Deloitte Norway 2008. aasta uuringu järgi on 75% Norra firmadest Baltimaades rahul või väga rahul saavutatud tulemustega. Link usub, et kui teha uuring Eestis tegutsevate Norra firmade kohta uuesti, siis need tulemused ei erine palju.
Rahul norrakad hindavad Eesti juhte. Link sõnas, et Norra firmades töötavad eestlastest tegevjuhid on usaldusväärsed ning nende mõttemaailm on suhteliselt lähedane põhjamaisele mõtteviisile. "Näiteks Aasias, kus Skandinaavia firmadel on ka palju tegevusi, on rusikareegel see, et oma inimesi tuleb saata kohapeale. Ning, kui vaadata teistesse Balti riikidesse, on ka seal norrakatest juhte oluliselt rohkem kui Eestis," märkis ta. "Leedus räägime Norra kapitalil firmade kogunemisel norra keeles, Lätis inglise keeles, Eestis võime eesti keeles rääkida, kuna tegevjuhid on kõik eestlased," lisas Link. "Seda julgen ma küll öelda, et norrakad annavad tegelikult oma Eesti tütarettevõtetele ja nende juhtidele suhteliselt vabad käed, aga ka vastutuse ja seda on siinsed tegevjuhid hästi õigustanud," ütles Link.
DnB Nord Panga juhataja Hans Pajoma märkis, et panga Eesti juhtkond vastutab sajaprotsendiliselt kohaliku strateegia väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste eest. "Kohapeal otsustatakse, mida, kuidas ja kui palju oleks mõistlik ja kõige kasulikum teha. Loomulikult kinnitatakse strateegia Norra emapangaga, kuid igapäevaseid jooksvaid otsuseid ei pea norralased kinnitama," rääkis ta.
Kuid toodete ja teenuste täiendamine on Pajoma sõnul kahesuunaline suhtlus. "Samal ajal on ka valdkondi, mis on täielikult Eestis välja töötatud. Näiteks on kogu DnB Nord Eesti Liisingu süsteem kohaliku juhtkonna poolt nullist üles ehitatud, kasutades ainult kohalikke teadmisi ja kogemusi. Samuti on kogu DnB Nord Grupis - nii Lätis, Leedus, Poolas kui ka Taanis - kasutusel koduleht, mille ülesehitus ja visuaalne pool töötati välja Eestis," rääkis ta kohalikest saavutustest.
Eesti oludest laiemalt rääkides ütles Pajoma, et Norra juhid on välja toonud Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsuse ja avatuse. "Muljet on avaldanud Eesti jõuline väljatulek majanduskriisist ja sihikindel finantspoliitika riigi tasandil. Positiivse märgina nähakse euro kasutuselevõttu. Muljet on avaldanud ka Eesti maksusüsteemi lihtsus ja selgus," ütles ta.
Norra inkassofirma Lindorff Eesti juht Kadrian Jaagund tõdes, et kontserni juhtkond usaldab ja toetab siinset ettevõtet. "Edukas rahvusvaheline ettevõte teab, et grupi strateegiat tulebki kohalikele oludele kohandada, et igal turul edukas olla. Kuna kriisi ajal on eriti oluline kohalikku kliimat tunda ja arenguid tunnetada, on usaldus kohaliku juhtkonna vastu veelgi olulisem," tõdes ta.
Jaagund tõdes, et nende kontsernis hinnatakse Eesti ettevõtete innovatiivsust, turuolukorrale kiire reageerimise võimalikkust, avatust uutele lahendustele ja toodetele, teenuste sisseostmise turu kiiret arengut ja riigi kompaktsusest tulenevat paindlikkust ka ettevõtluses.
Eesti IT-kuulsus meelitab. "Meid on tähele pandud ka hea sisekommunikatsiooni, meeskonnavaimu ja meie kliendikommunikatsiooni kaasajastamise pärast. Eesti on kontsernis tuntud e-lahenduste kõrge taseme poolest," rääkis Jaagund.
Norra IT-firma Indico Systems, mis tegeleb turvaliste digitaalsete salvestistega, rajas 2009. aastal oma teadus- ja arendusüksuse Tallinna Ülemiste Citysse. Firma kliendid on peamiselt riigiasutused, nagu justiitsministeeriumid ja politsei Põhjamaades ja Suurbritannias. Indico Systems Groupi tegevdirektor Fredrik Øestereng ütles, et Eestisse otsustati tulla pärast kaalumist mõne potentsiaalse asukoha vahel. "Me leidsime, et Eesti on parim valik mitme teguri tõttu, sh poliitiline stabiilsus, IT-oskustega personal ning asjaolu, et Eesti on ennast kehtestanud IT-riigina."