Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala kriitiline mass paisub. Itaalia on uus Portugal?

Rainer Saad 15. juuli 2011, 00:00

Võlakriis on näidanud oma ettearvamatut mõju ning sellele pole veel suudetud piiri panna. Kreeka maksejõuetus on muutumas üha päevakajalisemaks. Nüüd on küsimus selles, kas suudetakse vältida Itaalia langemist võlakriisi.

Võttes näiteks Portugali, kes emiteeris 1,2 miljardi euro eest võlakirju selle aasta alguses, prognoositi, et nende rahavajadus võib aastatel 2011-2013 ulatuda isegi kuni 60 miljardi euroni. Praeguseks teame, et Portugali vajadused olid prognoosidest suuremad - ulatudes 78 miljardi euroni.

Sarnane mitte Kreeka, vaid Portugaliga. Itaalia 10aastaste võlakirjade intressimäär kihutas selle nädala alguses üle 6%, kui turud kahtlesid, kas Itaalia suudab viia ellu 40 miljardi eurost kärpekava. Kolmapäeval küll võlakirjade intressid langesid, kuna väidetavalt oli üks ostja Euroopa Keskpank. See meenutab kangesti Portugali olukorda, kelle võlakirjaemissioonidel figureeris Euroopa Keskpank. Ka siis rahunesid turud mõneks ajaks maha ning spekulatsioonid näisid vaibuvat, kuid ometi oli Portugal sunnitud aprilli alguses Rahvusvahelise Valuutafondi uksele koputama.

Kärpekavad võivad küll võlakirjainvestoreid rahustada, näidates, et valitsus tegeleb probleemiga, mis omakorda võib kaasa tuua riigivõlakirjaintresside kahanemise. Kuid kärped võivad kaasa tuua ka tarbijate ja ettevõtete ettevaatlikkuse, mis vähendaks töötasu ja tulu saamise väljavaateid. Niisamuti ainult kärpimisest ei piisa, sest riigid peavad oma majanduse toimima saama. Seda on tõestanud meile Kreeka, kes põrus esimese abipaketiga ning oli sunnitud küsima teist abipaketti.

Itaalia pole Kreeka, küll aga sarnaneb Portugaliga. Kui Itaalia peaks sattuma võimaliku reitingulangetuse ohvriks, oleks see väga raskete tagajärgedega nii Itaaliale endale kui ka kogu euroalale, sest mure võlakoorma kasvava finantseerimiskulu pärast on juba praegu tekitanud tohutuid pingeid.

Itaalia riigi võlg ei suurene küll sellises tempos nagu Kreekal või Iirimaal ja eelarve puudujääk on 4,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on võrreldes teiste kriisiriikidega suhteliselt väike. Portugali riigieelarve puudujääk on üle 9% ning nende majandus kasvas möödunud aasta viimases kvartalis 0,3% ja kahanes selle aasta teises kvartalis 0,6%. Itaalia majandust hoiavad samuti tagasi madalad kasvunumbrid. Kui 2010. aasta viimases kvartalis kasvas Itaalia majandus 0,3%, siis selle aasta teises kvartalis 0,1%. Portugali riigivõlg moodustab SKPst 90% ning Itaalias koguni 120%.

Majandus pole piisavalt tugev. Itaalia aprilli kaubandusdefitsiit laienes aprillis 3,8 miljardi euroni, kui eksport suurenes 12,7% ja import 20,7%. Itaalia üheks tugevuseks on peetud moe- ja autotööstust, kust tulevad ka nende peamised ekspordiartiklid. Portugali endine peaminister José Sócrates on öelnud, et Portugal peab 30% aastas eksportima, et majandus kasvule pööraks. Kuid kas see on Itaalia puhul üldse võimalik, kui imporditakse rohkem, kui eksporditakse?

Nõrkus Euroopas jätkub ning kriitiline mass kogub hoogu, nõrgestades eurooplaste ühisvaluutat. Euro kurss kukkus sel nädalal dollari suhtes alla 1,40 taset, mis oli viimati nii madal märtsi keskpaigas. Euro on kukkunud ka Šveitsi frangi suhtes seni kõige madalamale tasemele, kaubeldes sel nädalal alla 1,16 taset. See näitab, et turud umbusaldavad eurot ning nad ei tea, mis võib ühisrahast tulevikus saada.

Langeda võib kogu eurotsoon. USA 10aastaste riigivõlakirjade intress on taas langenud alla 3% taset, viidates investorite negatiivsele meelestatusele. Ka globaalsed kasvumootorid eesotsas Hiinaga on jahtumas ja kui lisada siia Ameerika tööturu olukord, võime eeldada, et teine poolaasta võib maailma majandusele üsna raske tulla.

Kui euroala viimane võitlus peaks leidma aset Itaalias, siis milline see saab olema? Õigemini, kui kulukas? Euroopa Keskpank viitas võimalusele, et euroala päästefondi võidakse suurendada 1,5 triljoni euroni ehk kahekordistatakse praeguse abipaketi suurust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing