Euroopa pankade stressitestid ei arvestanud Kreeka kõrbemisega

Katri Soe 18. juuli 2011, 00:00

Analüütikud ei usu, et reede õhtul avaldatud pankade tugevusanalüüsid suudaksid turgusid rahustada. Kaheldakse ka, kas niigi raskustes riigid testis läbi kukkunud pankadele appi tõttavad - seda eriti Iirimaa kogemust arvestades. "Turud vaatavad tulemused väga detailselt läbi ja spekuleerivad seejärel läbikukkunud pankade vastu," ennustas fondijuht Stefan Angele firmast Swiss & Global Asset Management ajalehes Financial Times Deutschland.

Reedel avaldatud testi tulemuste põhjal ei täitnud Euroopa pangajärelevalveameti (EBA) kehtestatud minimaalset põhikapitali kvooti 8 panka. Nendeks on viis panka Hispaaniast, kaks Kreekast ja üks Austriast. 16 Euroopa Liidu panka läbisid testi vaid napilt. 20 kõige nõrgema panga seas oli ka Marfin Popular Bank Republic, kuhu gruppi kuulub ka Eestis tegutsev Marfin Pank Eesti AS.

Eestis tegutsevatest pankadest andis üleeuroopalises stressitestis kõige parema tulemuse Danske Bank. Talle järgnesid mõningase vahega SEB, Nordea ja Swedbank, kes mahtusid kõik esikahekümnesse.

USA börsidel ei tohiks Euroopa Liidu pankade tugevusanalüüsid teemaks olla. "Enamiku kohta me teadsime juba niigi, et neil on probleeme," ütles Pierpoint Securities analüütik Stephen Stanley.

Mitme eksperdi sõnul on pankade tugevusanalüüsid lausa väärtusetud, kuna ei mängitud läbi riigi pankrotist tulenevaid tagajärgi. "Kriisidel on alati palju mõõtmeid. Selline test mängib läbi aga ainult ühe võimaliku stsenaariumi ja on äärmiselt manipuleeritav, milline stsenaarium see on," ütles majandusteadlane Hans-Peter Burghof uudisteagentuurile dpa. "Kreeka võlgade restruktureerimine ei ole enam ju mingi ebatõenäoline sündmus," ütles Burghof. Seega oleks ka seda tulnud testis arvestada. "Kui nüüd peaks aset leidma riigi finantskrahh, siis võivad mitmed pangad olla arvestatavate probleemide ees ja mitte omada enam niipalju kapitali, kui nad meelsasti omaksid."

Ühisraha kui sõjatanner. Test pidi näitama, kui hästi suudab pank kriisiga toime tulla ja kas ta vajab riskipuhvrina lisakapitali. "Tegelik probleem ei ole mitte - nagu testitud - pankade kahjumites, vaid hoopis ligipääsus kapitaliturule ja likviidsuses," ütles Daniel Gros, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) juht. Stressitest, mis pandi paika kuid varem, jäi sündmustele jalgu. Mingi veenvus on sellel ainult siis, kui Euroopa Liidu poliitika suudab võlakriisist väljumiseks leida lahenduse. "Lahingupaikadeks ei ole enam mitte pangad, vaid euro," ütlts Gros.

Test oli "ikka veel liiga leebe selles suhtes, mis puudutab ühe Euroopa riigi pankrotti," ütles ka pangandusekspert Wolfgang Gerke ajalehele Saarbrücker Zeitung. "Ei taheta lihtsalt tunnistada, et Kreeka on pankroti äärel." Test oli parem vaid selles suhtes, et lähtuti karmimast konjunktuuri langemise stsenaariumist.

Euroopa Komisjon jäi tulemusega rahule. Euroopa Komisjon nimetas tulemust oluliseks sammuks teel Euroopa stabiilse finantssüsteemi suunas. Test näitas, et enamik Euroopa pankadest on muutunud stabiilsemaks, kui nad olid seda varem, teatasid siseturu volinik Michel Barnier ja rahandusvolinik Olli Rehn oma ühisavalduses. "Pankades, mis ei suutnud miinimumnõudeid täita, samuti neist, kes näitasid üles olulisi nõrkusi, eeldame, et nad teevad kõik, et oma kapitalistruktuuri tugevdada."

Kreeka keskpanga juht Giorgos Provopoulos manitses pankasid tegema stressitestist omad järeldused. "Simulatsiooni tulemus on julgustav meie pankade positsioonile, mis suurendasid oma kapitali ja tugevdasid oma positsiooni keerulises keskkonnas."

Läbikukkujad kurdavad ebaõigluse üle. Stressitestis põrunud pangad kurtsid, et neid ei koheldud testi puhul õiglaselt. Nii näiteks teatas Austria ÖVAG, et test tuli nende jaoks liiga vara ning et ei võetud arvesse viimaseid meetmeid, nagu näiteks osaluste müüki.

Ka Hispaania valitsus ja Hispaania pangad olid stressitesti suhtes kriitilised. Viis Hispaania panka 25st testi ei läbinud. Hispaania arvates aga ainult seetõttu, et EBA ei arvestanud kriisiaegadeks mõeldud varusid omakapitali alla. Väidetavalt jäeti arvesse võtmata reserve kogumahus 90,5 miljardit eurot. Hispaania Panga president Miguel Angel Fernandez Ordó?ez väitis koguni, et test on kehtetu ja et läbikukkunud ei pea kapitali suurendama.

Pangad pidid tõestama, et suudavad ka retsessioonis ja suuremas võlakriisis tagada piisavalt tuumkapitali, et katta riskiga kaalutud varadest viis protsenti.

Erinevalt aastatagusest ajast on seekord suhteliselt täpselt paika pandud, mis põrunutega edasi juhtuma peaks. Nimelt peavad pangad, mis jäid nõutava kapitali alampiirile, hankima juurde värsket kapitali. Kui seda ei suudeta, peavad sekkuma valitsused. Niigi võlgades Kreeka jaoks võib see osutuda keeruliseks, kuid üldlevinud arvamuse kohaselt on ikkagi veel odavam päästa üksikuid pankasid kui et päästa hiljem tervet pangandussüsteemi.

Kaks panka tegi juba kohe reedel tulemustest omad järeldused. Österreichische Volksbanken AG müüb oma Ida-Euroopa tütre VBI Vene Sberbankile. Kreeka EFG Eurobank kaalub Türgi tütre müüki. Juba reformitakse Hispaania hoiukassasid, kellest kolm läbi kukkus. Need muudetakse Hispaania valitsuse survel pankadeks, et nad saaksid uut kapitali hankida. Hoiukassade hulk on juba kahanenud 45 pealt 18 peale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing