Laenuvõtja hasartmänge talub vaid Swedbank

Tanel Raig 18. juuli 2011, 00:00

Kõige rangema piiri on seadnud Sampo Pank. Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on nad kindlalt seisukohal, et ei ole mõistlik ega vastutustundlik viia oma finantskohustuste määra tasemele, kus enam igapäevasteks kuludeks raha ei jää ning säästmisele ei ole võimalik mõelda. Ta rääkis, et näeb palju peresid, kes on oma võimeid selgelt üle hinnanud ja nüüd püüavad ootamatuid kulusid ebamõistlike kiirlaenudega katta. "Finantskohustuste määr ei tohiks olla kõrgem kui 25% netosissetulekust," leidis Vanajuur.

Koormust lubatakse erinevat. SEB lubab aga igakuisest sissetulekust ära maksta kuni 50%. SEB krediidiarenduse juht Kristi Augjärv tunnistas, et laenumaksete selline maksimummäär tõepoolest on, kuid möönis, et mitmete klientide puhul on see protsent siiski väiksem. Pank vaatab täiendavalt ka elamiskulu ning laenumakseteks lubatud määr sõltub siiski sissetuleku suurusest ja pereliikmete arvust, selgitas ta.

Swedbankis on eluasemelaenukliendile lubatud maksete osatähtsus sissetulekust väga erineva suurusega. Finantskohustusteks võib sissetulekust kuluda 30-50%. Näiteks Eesti keskmise sissetulekuga eluasemelaenukliendil võib makseteks kuluda 30%.

Nordea ühtegi protsenti välja ei toonud ning kinnitas, et läheneb igale laenutaotlusele individuaalselt, analüüsides laenutaotleja maksevõimet ja varasemat maksekäitumist.

Kahekesi laenamine lahendus. Peredel on pankade silmis maksevõime suuendamiseks siiski lihtne moodus - laenu taotletakse kahekesi. Pangad kinnitasid, et seda võimalust enamasti ka kasutatakse. Vanajuur ütles, et Sampo Pangas on 85% lepingutest kahe laenuvõtjaga, mis viib leibkonna finantskohustused väga tasakaalukale tasemele. Swedbankis võetakse ligi 40% laenudest kahe peale ning SEBs ligi 50% laenudest.

Keerulisem on hakkama saada pankade teiste nõudmistega. Laenu ei ole mõtet taotlema minna, kui laenutaotlejal on kehtiv aktiivne kanne maksehäireregistris. Võlg tuleb eelnevalt kindlasti kustutada. Ning ka seejärel tasub veel pool aastat oodata ning enda maksedistsipliin korrektne hoida, et pangad veenduksid laenutaotleja suutlikkuses olemasolevaid kohustusi teenindada. Nordea kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi kinnitusel analüüsivad nad ka lõpetatud maksehäirete korral, kui tihti on häireid esinenud, nende suurust ja kelle ees on maksehäired tekkinud. Tõsisemalt suhtutakse finantsasutuste ees tekkinud maksehäiretesse. Kui laenutaotleja esitab kunagi esinenud ja laenutaotlemise hetkeks lõppenud maksehäire kohta põhjendatud ja panga jaoks aktsepteeritava seletuse ja muid otsuse tegemiseks negatiivseid asjaolusid ei esine, teeb pank reeglina positiivse otsuse, lubas Liiv.

Taunitakse erinevalt. Sallivamalt või vähem sallivalt suhtuvad pangad ka laenutaotleja kombesse mängida hasartmänge ja olla kiirlaenufirmade klient. Karmimat joont esindavad Sampo ja Nordea. Vanajuurde sõnul on erinevad finantskäitumist iseloomustavad näitajad - nagu maksehäireregistri aktiivsed või lõppenud kirjed, kiirlaenud või hasartmängude mängimine - olulised märgid hindamaks inimese tuleviku maksedistsipliini. "Laenu tohib anda vaid inimesele, kes seda tagasi maksta suudab, ning toodud näitajad on selged ohumärgid. Kindlasti ei väljasta Sampo Pank laenu aktiivse maksehäirega, regulaarselt kiirlaenu võtvatele või tiheda hasartmängu praktikaga klientidele," ütles Vanajuur.

Konto väljavõte paljastab. Ka Liiv kinnitas, et üldjuhul taunib Nordea kiirlaenu võtmist. Kui laenutaotleja konto väljavõttest selgub, et ta mängib aktiivselt hasartmänge, võib see olla takistuseks laenu väljastamisel, kuna hasartmängudele kulub oluline osa tema sissetulekutest. Kiirlaenu puhul uuritakse kohustuse põhjuseid ja Liivi kinnitusel on Nordea laenu väljastanud ka kiirlaenufirmalt laenu võtnule.

Suuremad pangad suhtuvad kiirlaenudesse ja hasartmängudesse rahulikumalt. SEBst öeldi, et iga juhtumit vaadatakse eraldi. Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Anne Pärgma ütles: "Kui kasiinokülastused kliendi maksekohustuste täitmist ei ole seganud, siis pank üldjuhul kitsendusi ei tee." Ka rangemat joont esindav Vanajuur möönis, et ei saa öelda, et makseprobleeme omanud või teadmatusest kiirlaenufirma teenust kasutanud inimese lootus laenu saada on igaveseks kustunud. "Iga kliendi olukorda hinnatakse personaalselt," lubas ta.

Maksehäireregistrit pidava ASi Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri väitel registris olevate eraisikute arv ei ole aja jooksul eriti muutunud. Aktiivseid nõudeid on tema andmetel ligikaudu 80 000 isiku suhtes. Nendest 40 000 isikut on võlgu lühiajaliselt. "Masu ajal võgnike arv ei kasvanud," kinnitas ta. Põhjuseks on tema sõnul kreeditoride käitumine, kes probleemide ilmnemisel kohe vähendasid laenupakkumist ning uusi lepinguid sõlmiti väga vähe.

Maksehäireregistrisse satutakse tavaliselt automaatselt pärast pikemaajalist võlgnevust. Register annab kõigile inimestele tasuta infot oma maksehäire puudumise või olemasolu kohta.

Info saamiseks on veebilehekülg www.e-seif.ee. Jäger ütles, et mõistliku tasu eest saab oma maksehäire tekkimine ka valve alla jätta. See tähendab, et maksehäire tekkimisel teatatakse sellest SMSi või e-posti teel.

Võla tasumisel kustuvad andmed registrist automaatselt kolme aasta jooksul.

Erandina säilivad krediidiasutuste ees olnud maksehäired viis aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing