Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lonkav koostöö seab Vene (riski)ahvatlustele piirid

AP 18. juuli 2011, 00:00

Pannes kaalukausile potentsiaalsed Venemaa võimalused, kitsaskohad ja edukate firmade näited, alahindavad Eesti ehitusettevõtjad Äripäeva meelest oma väljavaateid. Äripäeva hinnangul peaksid Eesti ehitusettevõtjad välisturgudele sisenemisel tegema enam koostööd, et riske maandada. Kogemuste jagamine mitmekordistab eduvõimalusi.

Olukord Venemaa turul on seal tegutsevate ettevõtjate sõnul Eesti omast parem. Venemaa investeerib palju nii taristu kui ka elamufondi arendamisse ning ettevõtjad rajavad kaubanduskeskusi ja poode. Puudust ei ole mitte tööst, vaid ehitajatest.

Sellegipoolest tegutseb Vene turul vaid käputäis Eesti ettevõtjaid. Ühest küljest on see mõistetav: Venemaa bürokraatia soosib kohalikku ettevõtjat. Esiteks toimub see maksupoliitika kaudu, mis seab välisettevõtja ebavõrdsesse konkurentsi, teiseks bürokraatlike ja korruptiivsete suhete kaudu, mis annab eelise neile, kes süsteemi mängureegleid hästi tunnevad.

Venemaal on langenud ka tugevad. Selles riigis tegutsemise keerukust ei rõhuta ainult Eesti ettevõtjad, vaid ka tunnustatud rahvusvahelised kontsernid. Näiteks Rootsi Skanska teatas 2007. aasta alguses, et lahkub Venemaa turult. Ehitamine Venemaal ei olnud kooskõlas Skanska eetikakoodeksiga. Sisuliselt tähendas see aga seda, et kõrge korruptsioonitase ja keeruline asjaajamine ei tasunud end lihtsalt ära.

Äri Venemaal on võimalik. Teisest küljest leidub hulk näiteid ka edukatest ettevõtetest, olgu see tänase kaaneloo kangelane, Äripäeva ehitusfirmade TOPis mullu teise koha hõivanud Irest Ehitus, kes saab suure osa tulust Venemaalt ja plaanib sel aastal käibe lausa kahekordistada, või MSI Grupp, kelle aastatepikkusest edukast ettevõtmisest Venemaal kirjutasime jaanuaris. Ettevõtte edu võtmena nimetatakse head mainet (ka üldiselt eestlastel), kasulikke sidemeid ja laia tööpõldu Venemaal.

Sellel taustal panebki imestama Eesti ettevõtjate olematu koostöö. Eesti Ehitusettevõtjate Liit ei teagi täpselt, kui palju ettevõtjaid Venemaal tegutseb. Näib, et selmet püüda leida võimalusi Venemaal äri ajada, toitutakse pigem eelarvamustest ja stereotüüpidest.

Välismaale ehitamine kasvab. Uusi väljakutseid on aga hädasti vaja. Konkurentsitihe Eesti ehitusturg tammub pärast suurlangust endiselt paigal. Ennustuste järgi on 2011. aasta ehitusettevõtetele viimase kümnendi raskeim, sest materjalid ja tööjõud kallinevad, samas kui erasektori ehitusmahud püsivad madalal tasemel ning enamik lepinguid tuleb avalikust sektorist.

Nii otsivadki ehitusfirmad üha enam alternatiive, sealhulgas välismaalt. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusfirmad 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes välismaal koguni 71% rohkem. Jooksevhindades on välisriikides tehtud ehitustöö osatähtsus viimastel aastatel aina kasvanud ja paari aasta tagusega võrreldes koguni kahekordistunud.

Ettevõtlus on alati risk. Miks mitte võtta seda mõistlikult ka idanaabri juures. Nagu ütles üks ettevõtja - Venemaal oli ja on perspektiivi, aga enda jaoks tuleb mängureeglid selgeks teha ning neid aktsepteerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing