Kriitikud: stressitestid olid aegunud ega arvestanud Kreeka pankrotiga

Katri Soe-Surén, Katariina Krjutškova 17. juuli 2011, 14:13

Pankade tugevustestid kindlustunnet ei too. Kriitikute meelest olid stresitestide tingimused aegunud ega arvestanud Kreeka võimaliku pankrotiga.

Analüütikud ei usu, et reede õhtul avaldatud pankade tugevusanalüüsid suudaksid turgusid rahustada. Kaheldakse ka, kas niigi raskustes riigid testis läbi kukkunud pankadele appi tõttavad – seda eriti Iirimaa kogemust arvestades. „Turud vaatavad tulemused väga detailselt läbi ja spekuleerivad seejärel läbikukkunud pankade vastu,“ ennustas fondijuht Stefan Angele firmast Swiss & Global Asset Management ajalehes Financial Times Deutschland.

Reedel avaldatud testi tulemuste põhjal ei täitnud Euroopa pangajärelevalveameti (EBA) kehtestatud minimaalset põhikapitali kvooti 8 panka. Nendeks on viis panka Hispaaniast, kaks Kreekast ja üks Austriast. 16 Euroopa Liidu panka läbisid testi vaid napilt. 20 kõige nõrgema panga seas oli ka Marfin Popular Bank Republic, kuhu gruppi kuulub ka Eestis tegutsev Marfin Pank Eesti AS.

Eestis tegutsevatest pankadest andis üleeuroopalises stressitestis kõige parema tulemuse Danske Bank. Talle järgnesid mõningase vahega SEB, Nordea ja Swedbank, kes mahtusid kõik esikahekümnesse.

USA börsidel ei tohiks Euroopa Liidu pankade tugevusanalüüsid teemaks olla. „Enamiku pankade kohta me teadsime juba niigi, et neil on probleeme,“ ütles Pierpoint Securities analüütik Stephen Stanley.

Mitmete ekspertide sõnul on pankade tugevusanalüüsid lausa väärtusetud, kuna ei mängitud läbi riigi pankrotist tulenevaid tagajärgi.

„Kriisidel on alati palju mõõtmeid. Selline test mängib läbi aga ainult ühe võimaliku stsenaariumi ja on äärmiselt manipuleeritav, milline stsenaarium see on,“ ütles majandusteadlane Hans-Peter Burghof uudisteagentuurile dpa. „Kreeka võlgade restruktureerimine ei ole ju mingi ebatõenäoline sündmus enam,“ ütles Burghof. Seega oleks ka seda tulnud testis arvestada. „Kui nüüd peaks toimuma riigi finantskrahh, siis võivad mitmed pangad olla arvestatavate probleemide ees ja mitte omada enam niipalju kapitali, kui nad meelsasti omaksid.“

„Lahingupaigaks ei ole enam mitte pangad, vaid euro“

Test pidi näitama, kui hästi suudab pank kriisiga toime tulla ja kas ta vajab riskipuhvrina lisakapitali. "Tegelik probleem ei ole mitte – nagu testitud – pankade kahjumites, vaid hoopis ligipääsus kapitaliturule ja likviidsuses,“ ütles Daniel Gros, Euroopa Poliitikauuringute keskuse (CEPS) juht. Stressitest, mis pandi paika kuid varem, jäi sündmustele jalgu. Mingi veenvus on sellel ainult siis, kui Euroopa Liidu poliitika suudab võlakriisist väljumiseks leida lahenduse. „Lahingupaikadeks ei ole enam mitte pangad, vaid euro.“
 
Testi oli „ikka veel liiga leebe selles suhtes, mis puudutab ühe Euroopa riigi pankrotti,“ ütles ka pangandusekspert Wolfgang Gerke ajalehele Saarbrücker Zeitung. „Ei taheta lihtsalt tunnistada, et Kreeka on pankroti äärel.“ Test oli parem vaid selles suhtes, et lähtuti karmimast konjunktuuri langemise stsenaariumist.

Euroopa Komisjon jäi tulemusega rahule

Euroopa Komisjon nimetas tulemust oluliseks sammuks teel Euroopa stabiilse finantssüsteemi suunas. Test näitas, et enamik Euroopa pankadest on muutunud stabiilsemaks, kui nad olid seda varem, teatasid siseturu volinik Michel Barnier ja rahandusvolinik Olli Rehn oma ühisavalduses. „Pankades, mis ei suutnud miininumnõudeid täita, samuti neist, kes näitasid üles olulisi nõrkusi, eeldame et nad teevad kõik, et oma kapitalistruktuuri tugevdada.“
Kreeka keskpanga juht Giorgos Provopoulos manitses pankasid tegema stressitestist omad järeldused. „Simulatsiooni tulemus on meie pankade positsiooni jaoks julgustav, kes suurendasid oma kapitali ja tugevdasid oma positsiooni keerulises keskkonnas.“

Läbikukkujad kurdavad ebaõigluse üle

Stressitesti mitte läbinud pangad kurtsid, et neid ei koheldud testi puhul õiglaselt. Nii näiteks teatas Austria ÖVAG, et test tuli nende jaoks liiga vara ning et ei võetud arvesse viimaseid meetmeid nagu näiteks osaluste müüki.

Ka Hispaania valitsus ja Hispaania pangad olid stressitesti suhtes kriitilised. Viis Hispaania panka 25st testi ei läbinud. Hispaania arvates aga ainult seetõttu, et EBA ei arvestanud kriisiaegadeks mõeldud varusid omakapitali alla. Väidetavalt jäeti arvesse võtmata reserve kogumahus 90,5 miljardit eurot. Hispaania Panga president Miguel Angel Fernandez Ordó?ez väitis koguni, et test on kehtetu ja et läbikukkunud ei pea kapitali suurendama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. July 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing