Millega Saksa pangad tegelevad?

Kreekas on üks selline tore raudtee-ettevõte nimega Hellenic Railways Organization. Sattusin sellele John Mauldini raamatut Endgame lugedes. Raudtee-ettevõtte aastakäive olevat sada miljonit eurot. Palgakulud on 400 miljonit eurot, muud kulud veel 300 miljonit eurot. Keskmiselt teenib riigiraudteelane 65 000 eurot (1,02 miljonit krooni) aastas ehk ca 85 000 krooni kuus.

Iiri ajaleht Independent kirjutas, et selles raudee-ettevõttes on ühes boonustega palk sama mis kümnekordne keskmine Kreeka palk. Palk palgaks, aga ettevõte tüüpiline aastakahjum on miljard eurot.

Värskeim ingliskeelne aruanne on ettevõtte kodulehel 2009. aasta oma. Käive oli 174 miljonit eurot , vähenedes aastaga 11 protsenti. Kahjum kasvas 18 protsenti. Rahavoog äritegevusest oli 477 miljonit eurot negatiivne, intressikulu oli 445 miljonit eurot. Ettevõte katab kahjumit emiteerides igal aastal ministeeriumile aktsiaid.

Kriisiaastal 2008. andis saksa pank Depfa ettevõttele 265 mln eurot laenu tähtajaga 2016. aasta, mille intressimääraks oli 12kuu Euribor + 0,0785%. Lisaks sai ettevõte samast pangast veel laenu 800 miljonit eurot, kus kuue kuu Euriborile lisandus 0,185 protsenti. Kas tõesti leidis pank, et selline intressimarginaal katab ülikahjumliku ettevõtte laenuriski?

Tegemist on Saksa Hypo Real Estate Iiri tütarpangaga. See Saksa pank päästeti valitsuse poolt.

Enne, kui minna teise riigi laene refinantseerima, võiks Saksa valitsus veidi vaadata, millega nende päästetud pangad on hakkama saanud.

Ahjaa, Saksamaal teenib vedurijuht keskmiselt 24 000 eurot aastas. Kreeka ettevõte võiks väga jõuliselt palku kärpida või piletihindu tõsta. Kui sellised ebaefektiivsed ametiühingutega ülekoormatud ettevõtted leiaks ka Kreeka valitsuse erastamiskavast, ei ole eriti põhjust arvata, et valitsus suudab erastades raha investorite käest saada.