Sõrra: Swedbank on põllumehe sõber

Sõrra kinnitusel on võrreldes kriisiajaga pankade suhtumine põllumeestesse paranenud. "Kriisi ajal ei tahetud põllumehi eriti jutule võtta, kuid nüüd otsivad pangad juba ise aktiivselt kontakte. Laenutoodetest pakutakse käibekapitali laenu, samuti liisinguid ja PRIA investeeringutoetuste kaasfinantseerimist," ütles Sõrra."Põllumehesõbralikum on minu arvates Swedbank, kes arvestab ka ikaldusaastatega ja tuleb põllumehele laenu pikendamisega aasta võrra vastu," märkis ta.

Sõrra sõnul on põllumeeste jaoks probleemiks tagatised. Tagatiseks on põhiliselt hüpoteegid maale. Pangad ei taha aga põllumaad kõrgemalt hinnata kui 10 000-15 000 kr (640-1000 eurot), kuigi tegelik maa müügihind võib küündida kuni 30 000 kroonini (ligi 2000 eurot), rääkis Sõrra.

Põllumehi ei rahulda tema sõnul ka liisinguintresside kehtestamise süsteem. "Kui oled eelnevate liisingutega kas või paar päeva hilinenud, on intress kõrgem vaatamata sellele, et maksad ju hilinenud päevade eest kõrgemat intressi. Siin olevat tegemist mingite programmidega, kuid võiks suhtuda ikka inimlikult," soovitas ta.

Sõrra ütles veel, et põllumehi häirib ka see, et laenu taotledes peab näiteks 100 töötajaga ettevõtte omanik andma isikliku käenduse - panema panti oma majad-korterid. "See pole normaalne," lausus ta.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Olav Kreen lisas, et põllumehed on olnud statistika järgi kõige kohusetundlikumad laenude tagasimaksjad, seetõttu neisse halvasti ei suhtuta. "Muidugi on tegevuse eripära (sesoonsus, ettevõtja keskendumine eelkõige põllumajandusele kui protsessile, mitte rahateenimisele jne) enamusele laenuhalduritest hoomamatu ja seetõttu on võib-olla pigem ettevaatlik suhtumine," rääkis Kreen.

Tema sõnul ei ole majandusterminite mõistmine põllumeeste seas eriti kõrgel tasemel ning finantsanalüüs ei ole põllumajandusettevõtetes igapäevane tegevus. "Nii juhtubki mõnikord, et pankur ja talunik räägivad lihtsalt erinevat keelt ja mõistmine ei pruugi eriti kergesti tulla," märkis ta.

Kreeni kinnitusel on selle aasta algusest näha, et pangad on aktiveerinud laenu andmist eelmise aastaga võrreldes. "Ise loodan, et laenu andmine ei muutuks n-ö buumieelseks olukorraks, kus iga hinna eest üritati raha pakkuda, vaatamata ettevõtja-põllumehe võimekust tootmise kaudu raha tagasi teenida," lisas ta.

Intervjuud Jaan Sõrraga ning Olav Kreeni kommentaari saab täismahus lugeda eile ilmunud Äripäeva paberlehest. Selleks saab päevapileti osta siit ja paberlehe saab tellida siit.