Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hõbe on kullale vääriline konkurent
Hõbe on olnud alati vähem väärtuslik kui kuld, aga globaalmajanduses valitseva ebakindluse taustal on metall tõestanud oma tähtsust riskide hajutamisel.
MarketWatchi andmetel on hõbeda hinnad aastaga tõusnud umbes 26%, samal ajal kui kulla hinna kasv on olnud vaid 12%. Hõbe on ka ligikaudu 40 korda kullast odavam ning funktsioneerib nii tööstus- kui ka väärismetallina. Enamik hõbedast võetakse tööstuses kasutusele koheselt, ilma ümber töötlemata.
Kuigi hõbe pole saanud samasuguse tähelepanu osaliseks nagu kuld, esineb kindlaid märke, et investorite huvi selle metalli vastu on kasvamas.
Hõbe on tuntud kui vaese mehe kuld ja tingimustes, kus kullahind on investoritele juba liiga kõrge, muutub hõbe heaks ja odavamaks alternatiiviks, kommenteeris MarketWatchile turustrateeg Mark Lebovit.
2010. aastal ulatus investeeringute hulk hõbedasse 279,3 miljoni untsini, mis on 40% enam kui 2009. aastal, vahendab MarketWatch. Tööstussektori hõbedanõudlus kasvas 20%, ulatudes 487,4 miljoni untsini.
Ainuüksi Hiinas kasvas hõbedanõudlus vahemikus 2008 kuni 2010 67%, moodustades eelmisel aastal 23% maailma hõbeda tarbimisest. Praktika on näidanud, et kui maailma suuruselt teine majandus ostab, siis maailm järgneb talle.
Samas on hõbe olnud alati volatiilsem kui kuld, nii üles- kui allapoole. Investorite jaoks, kes oma riske hajutada soovivad, sõltub valik kulla ja hõbeda vahel seega ka investeeringute ajahorisondist ja sellest kui riskialtid nad on, sõnas majandusteadlane Adrian Ash.
Autor: Maarja-Liis Mitri