Ilves: euroala kriisile tuleb panna piir

Silvia Kruusmaa 22. juuli 2011, 09:22

Euro ja euroala kindlus saab toetuda euroala kõigi riikide majanduslikule edukusele ning meie kõigi eelarve- ja rahanduspoliitika vastutustundlikkusele, rõhutas president Toomas Hendrik Ilves.

“Täna astusime vajaliku sammu kogu Euroopa ning meie ühisraha tugevamaks muutmise suunas. Loodetavasti turud rahunevad ning Kreeka, Iirimaa ja Portugali kriiside laienemine kogu euroalale peatub,” ütles president Toomas Hendrik Ilves hilisõhtul, pärast euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikku tippkohtumist Brüsselis, kus arutati finantsraskustes Kreeka toetamise kava.

17 riigi liidrid leppisid kokku, et kindlustamaks euro ja euroala stabiilsust, tagab euroala koos IMF-iga ja erasektori vabatahtliku osalusega täielikult Kreeka teise laenuprogrammi rahastamise. Avaliku sektori laenude kogumaht on hinnanguliselt 109 miljardit eurot, millele lisandub erasektori märkimisväärne panus. Euroala poolne rahastamine kavatsetakse korraldada läbi kriisiolukordadeks loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Kui Eesti ühineb ESFS-iga, siis meie garantii suurus EFSF-i poolt antud laenude mahust on 0,28 protsenti.

Euromaad tagavad jätkuvalt range kontrolli Kreeka majandusprogrammi täitmise üle, mis on kogu laenupaketi edukuse eelduseks.

“Eesti ei pea raha kohe kusagile üle kandma, vaid annab omapoolse garantii. Kõik see on osa euroala sisemisest solidaarsusest ja kollektiivsest abistamisest,” selgitas president Ilves.

“Euro ja euroala kindlus saab toetuda euroala kõigi riikide majanduslikule edukusele ning meie kõigi eelarve- ja rahanduspoliitika vastutustundlikkusele. Aga samavõrd sõltub see laiemast usaldusest euro ja euromaade vastu ning veendumusest, et euroala suudab oma võimalikke probleeme lahendada edukalt, kiiresti ja kestlikult,” ütles Ilves. “Olgem ausad, meil ei ole ka teist valikut.”

President Ilvese sõnul ootavad Kreeka kriisile lahendust mitte ainult Euroopa, vaid ka USA, Aasia ja turud kõige laiemas tähenduses ning küsimuse all on kogu euroala ja meie ühisraha usaldusväärsus.

“Kreekal tuleb jätkata reforme sama otsusekindlalt nagu kõik euroala riigid vajavad Kreeka küsimuses kokkuleppimist ja kompromissi,” kinnitas president Ilves. “Ümberkorralduste vajadust, õigemini nende möödapääsmatust tuleb mõista nii Ateenas kui veel kuueteistkümnes pealinnas.”

Ilves nimetas positiivseks, et euroala liidrid kordasid üle kohustuse saavutada hiljemalt aastaks 2013 alla kolme-protsendiline eelarvepuudujääk. Praegu on selle euromaadest saavutanud Eesti, Luksemburg ja Soome, teistest Euroopa Liidu riikidest ka Rootsi.

“Just seesugune vastutustundlik suhtumine oma riigi rahaasjade korraldamisel muudab tõepoolest tugevamaks kogu euroala ja suurendab oluliselt usaldust euro vastu,” sõnas president.

President Ilves esindas Eestit euroala mitteametlikul tippkohtumisel valitsuse ettepanekul erandkorras, kuna peaminister Andrus Ansip viibib töövisiidil Ameerika Ühendriikides. Brüsseli tippkohtumisel osalemise kutse on esitatud riigipeadele ja valitsusjuhtidele, mistõttu ei olnud võimalik peaministri asendamine valitsuse liikmega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. July 2011, 22:05
Otsi:

Ava täpsem otsing