Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksmaamaa otsus loob pöörde energiapoliitikas
Tuumaenergia kasutamine on olnud poliitikas ja ühiskonnas kõneaineks juba pikki aastaid. Fukushima tragöödia on pannud ümber hindama tuumaenergiaga kaasnevaid riske ja kiirendab taastuvenergiale üleminekut. Kuid taastuvenergiale ülemineku ja aatomienergiast loobumise poliitiline otsus oli kindlaks määratud juba varem. 2010. aasta oktoobris Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vastu võetud taastuvenergia arendamise eesmärgid peavad nüüd olema ellu rakendatud lihtsalt varem.
Kõikide eesmärkide elluviimisel ollakse vastutustundlikud: võrdselt olulised on energia varustuskindlus, taskukohasus ning kliima- ja keskkonnasõbralikkus. Kuni märtsini 2011 tootsid Saksamaa 17 tuumaelektrijaama 22% riigi energiavajadusest. Kui pärast seda lülitati välja 8 tuumaelektrijaama, on allesjäänud 9 jaama osakaal ligi 15%, mis tagab ja isegi ületab siseriikliku tarbimisvajaduse.
Tuumajaamade väljalülitamisest tekkinud vahe tasakaalustavad uued ja taastuvenergia võimsused, parem süsteemide juhtimine ja energiatõhusus. Tulevikus asendab taastuvenergiaallikatest ja madala süsinikusisaldusega gaasiküttega elektrijaamades toodetav energia järk-järgult tuumaenergia. Fossiilsel kütusel töötavad elektrijaamad toimivad üleminekuperioodil tehnoloogiasillana.
Energiapööre ei sea Saksamaad teistest suuremasse sõltuvusse. Kindlustamaks siseriiklikku energiavarustust, investeerib Saksamaa rohkem kui kunagi varem kolme põhilisse komponenti: võrguarendusse, taastuvenergia arendamisse ja energiatõhususe suurendamisse. 2010. aastal sai Saksamaa 17% oma energiast taastuvenergiaallikatest. Aastani 2020 peab see arv ulatuma 35%ni ja aastaks 2030 jõudma 50%ni.