Šokist raputatud Norra lubab jääda avatud ühiskonnaks

Norra pealinnas ja selle lähistel toimunu ei ole šokk vaid norralastele, vaid kogu Skandinaaviale, Euroopale ja laiemalt maailmale. Seda rohkem, et koleduste toimepanijaks ei olnud võõramaine terrorist, vaid heast perekonnast pärit haritud põline norralane. Tõsi, ka inimene, kelle vaated kaldusid selgelt äärmusesse.

Norras toimunu teeb esmalt nõutuks. Taolist terrorit ei osanud ilmselt keegi ette näha. Tavaloogikale tundub uskumatu, et üks inimene suudab korraldada Oslo kesklinnas ohvriterohke rünnaku valitsusasutustele ning pärast seda õnnestub tal veel külvata surma kaitsetute noorte seas. Ka politsei ei olnud selliseks rünnakuks valmis, millele viitab hämmastavalt pikk - kannatanute väitel ligi pooleteist tunnine reageerimisaeg. Hiljem on öeldud, et politsei jõudis saarele 40 minutit pärast häiret. Viivitus oli põhjustatud sellest, et ei leitud sobivat helikopterit ja paate. See tundub uskumatu.

Äärmuslastesse suhtub Euroopa, sealhulgas Eesti avalikkus tihti kergekäeliselt. Nende tegevusele vaadatakse läbi sõrmede, kui tegu ei ole just sirgjoonelise natsikummardajaga. Äärmuslastel on pigem veidrike imago, nad kannavad imelikke riideid, räägivad kummalist juttu või käituvad arusaamatult, selle taga tõsist ohtu ei nähta. Võib arvata, et ka julgeolekuasutuste tähelepanu on taoliste isikute suhtes väiksem, võrreldes näiteks islamistlike terrorirühmitustega. Igal juhul on väiksem võimekus ennetada taolisi kuritegusid, sest süsteemselt ja eesmärgipäraselt tegutseva rühmituse plaanidest on märksa kergem ülevaadet hankida ning neid takistada kui põliskodaniku salamõtetele jälile saada.

Samas laiemalt ei ole selles, et äärmuslased tegutsevad iseenda rahvus- või usukaaslatse vastu, mitte midagi erandlikku. Lõviosa islamiterroristide vägivallaaktidest leiab aset oma rahvus- ja usukaaslaste vastu.

Kõlanud on väited, et tegu on hullumeelsega. Kuigi tema maailmavaade võib olla äärmuslik ning tema psüühikas teatud kõrvalekaldeid, viitavad tema tegevus, selle detailideni läbimõeldus ning põhjendused ja selgitused üheselt, et tegu ei ole süüdimatuga. See on hirmutav ja raskesti mõistetav, kuid sellega tuleb arvestada.

Ka lähitulevik on pigem hirmutav, sest juhtunu annab eeskuju jäljendajatele. Neile, kel on samuti olnud mõte "patuseid" rahvuskaaslasi karistada. Täpselt samamoodi, nagu Soome Jokela koolitulistamisele järgnesid sündmused Kauhajokis. Selle vastu on ainsaks ennetusvahendiks meie enda tegevus: suhtuda tähelepanelikumalt oma lähedaste, sõprade ja tuttavate seisukohtadesse ja tegevusse. Ka meil Eestis.

Sellistes olukordades tekib kiusatus kruvisid koomale tõmmata. Anda jõuametkondadele võimu ja ressurssi juurde, vähendada demokraatiat, inimõigusi ja -vabadusi. See on loomulik esmareaktsioon. Kuid see on ka see, mida terroristist äärmuslased tahavad. On imetlusväärne, et Norra peaminister Jens Stoltenberg asus kohe alguses oma riigi ja rahva demokraatlikke väärtuste kaitsele, mida tabas rängim rünnak alates Teisest maailmasõjast.