Kreeka vajab kannatlikkust

Katri Soe-Surén, Aivar Hundimägi 25. juuli 2011, 09:07

Kreeka on uute Euroopa abimiljarditega esialgu küll päästetud, aga lõplikult need olukorda ei lahenda.

Analüütikud tahaksid lõpuks ometi näha reforme, Saksamaa kantsler Angela Merkel nõuab aga nüüd kannatust. Kas Kreeka ja euro on nüüd uue, 109 miljardi eurose uue abipaketiga päästetud? Pigem mitte, kirjutas Financial Times nädalavahetusel. Vähemalt mitte seni, kuni võlariigid hakkavad ükskord näitama kasvu märke. „Kogu probleem asja juures on see, et kriis saab leida täieliku lahenduse ainult siis, kui saab selgeks, et eurotsoon ja eriti perifeeria on saavutanud rahuldavad kasvunumbrid,“ ütles Andreas Utermann RCMi fondijuht.

Mitmed investorid kritiseerisid korraliku tulemüüri puudumist Kreeka, Iirimaa ja Portugali, mis kõik on sõlminud lepingud hädaabi saamiseks, ning Itaalia ja Hispaania vahel, mis on närviliste turgude fookuses olnud viimastel nädalatel.
Kreekale neljapäevasel eurotsooni tippkohtumisel lubatud 109 miljardit eurot hädaabi hõlmab ühtlasi Kreeka 350 miljardilise võlakoorma kärpimist 26,5 miljardi võrra. „Meie oleks välja kaubelnud 40protsendilise võlakärpe,“ ütles JPMorgani analüütik Kian Abouhossein FT-le. „Tõeline viga siin on see, et ELi seadusandjad ei sunni pankasid kapitali suurendama, nii nagu see toimus USAs Tarp programmi käigus.“

Itaallasest EKP liige Lorenzo Bini Smaghi on teravalt kritiseerinud neljapäeval eurotsooni rahandusministrite Kreeka päästmiseks vastuvõetud otsuseid. „Me ei peaks tegema nägu, nagu oleks Kreeka otsus tasuta,“ ütles Bini Smaghi ajalehele Welt am Sonntag. Euroopa Keskpank võib kompromissiga, mis näeb ette erainvestorite kaasamist, küll rahul olla, aga debatt võlgade restruktureerimise üle on rahaliitu nõrgestanud ja põhjustanud dramaatilise nakatumisohu. „Katse panna pangad osalema abipakettide kulude kandmises viib vältimatult selleni, et maksumaksja selga laotakse veelgi rohkem riske,“ ütles Bini Smaghi. „See on põhjus, miks kokkulepe peab jääma üksikjuhtumiks.“

Bini Smaghi kutsus ühtlasi eurotsooni riike üles vältima mulje tekkimist, nagu „oleks võlgade restruktureerimine riikidele lihtne väljapääs. Me ei saa riike, kes ei pea kinni stabiilsuspaktist, sellega premeerida“. Bini Smaghi tahaks näha nüüd reforme ning hoiatab, et mida kauem valitsusjuhid kriisi lahendamist edasi lükkavad, seda kallimaks see maksumaksjale läheb. „Halvimal juhul vajavad garantiisid kõigi kriisiriikide võlad,“ ütles keskpankur. Selleks tuleb tugevdada stabiilsuspaketti.

Saksa keskpanga juht Jens Weidmann tunnistas, et tippkohtumisel vastu võetud otsused võivad küll rahustada finantsturgusid, kuid eurotsoon on teinud suure sammu edasi riskide muutmisel ühisteks riskideks. Weidmanni arvates muutub tulevikus tugeva finantspoliitika hoidmine veelgi keerulisemaks. Sama arvas ka , Hamburgi majandusuuringute instituudi HWWI juht Thomas Straubhaar: „Ühe üksiku riigi võlgadest saavad hädaolukorras nii kõigi riikide võlad,“ ütles ta ajalehele „Rheinische Post“.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on manitsenud Kreeka suhtes kannatlikkusele. „Ma leian, et Kreekale tuleb anda võimalus,“ ütles Merkel. Ateena peab Merkeli arvates ellu viima reformid, et vabaneda võlgadest ja muutuda konkurentsivõimeliseks. „Kaheteistkümne kuuga ei tee midagi ära,“ ütles Merkel ja ei välistanud, et „see üht-teist ka maksma läheb.“ Merkel aga usub, et „tuleb teha kõik, et hoida eurot stabiilsena“, kuna „euro on poliitiline projekt ja euro tähendab ühtlasi Euroopa ühtsust.“

Kreeka riigivõlakirjad vahetatakse uute, pikema tähtajaga võlakirjade vastu välja augustis lõpus. Vahetus peaks toimuma mõne nädala jooksul, et Kreeka maksejõuetus jääks vaid piiratuks, tsiteeris Reuters üht ELi diplomaati. „Tõenäoliselt toimub see millalgi augusti viimastel ja septembri esimestel päevadel,“ ütles Reutersi allikas. Ühtlasi ei plaani eurotsooni rahandusministrid uut kohtumist enne kui septembri keskpaigas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. July 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing