Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teder esitas Partsile 26 küsimust elektrihinna kohta

    Õiguskantsler Indrek Teder pärib majandusminister Juhan Partsilt aru, kuidas on tarbijate huvid kaitstud kavandatavate elektrituruseaduse muudatuste valguses.

    Olukorras selguse saamiseks saatis õiguskantsler Juhan Partsile järgnevad 26 küsimust:
    1. Millised on AS Eesti Energia poolt käesoleva ja järgmise aasta jooksul plaanitavad elektrienergia hinnatõusud? Millised neist on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud? Millised on esitatud või on kavas lähiajal esitada kooskõlastamiseks? Kui suur on plaanitav hinnatõus aastatel 2011 ja 2012?2. Millised on elektrienergia hinnatõusu põhjendused? Kas Konkurentsiamet on neid põhjendusi sisuliselt kontrollinud? Kuidas on kontroll toimunud?3. Millised on elektri hinna komponendid, st millistest kuludest jms koosneb elektrienergia hind?4. Kas elektri hinda mõjutavad elektrienergia tootja investeeringud? Kui jah, siis millises ulatuses? Kas Teie arvates peab tarbija elektrihinna koosseisus kinni maksma ka elektrimüüja investeeringud? Palun põhjendage oma seisukohta.5. Millistel tingimusel on AS Eesti Energia praegu sõlminud vabaturu tarbijatega lepingud elektrienergia müügiks? Kas nendes lepingutes on elektrienergia hind fikseeritud? Kui on, siis kui pikaks perioodiks (miinimum, maksimum, keskmine)?6. Kas pärast elektrituru avanemist on tehtud ülevaateid selle kohta, milline on praeguseks olnud vabaturul/börsil elektrienergia keskmine hind aastas? Kui suur on kõikumine päeva/kuu/aasta lõikes?7. Kuidas mõjutab elektrituru täielik avanemine elektrienergia müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguid? Kas need lõppevad või muutuvad üksnes nende tingimused? Kui lepingud lõppevad, siis kuidas tagatakse elektrienergiaga varustamine neile inimestele, kes ei ole elektrienergia ostuks uusi lepinguid sõlminud?8. Millistel tingimustel müüb elektri müüja pärast elektrituru täielikku avanemist kodutarbijale elektrienergiat (üldteenuse korras)? Kas elektrienergia hind hakkab pärast elektrituru täielikku avanemist muutuma igakuiselt? Kuidas on tagatud see, et elektrienergia hind tarbija jaoks ei kõiguks? Kas selleks, et tagada elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga on riik näinud ette võimaluse fikseerida elektri hind pikemaks perioodiks, nt 6 kuud või 12 kuud (analoogselt pangaintressidega)?9. Eelnõu kohaselt arvutatakse kalendrikuu elektrienergia hind kalendrikuu kaalutud keskmise hinna alusel. Palun selgitage, milline kalendrikuu võetakse elektrihinna arvutamise aluseks?10. Millistel tingimustel on võimalik elektrilepingu ülesütlemine? Kas ka sellisel juhul, kui tarbija kuulub nn kaitsetute tarbijate hulka?11. Kuidas kaitseb riik kodutarbija majandushuve vabaturu tingimustes? Kuidas toimub selle üle järelevalve? Millised on sunnivahendid?12. Kas Te olete analüüsinud, kuidas mõjutab elektrienergia hind madala sissetulekuga inimeste elatustaset, sh kui suur osakaal sissetulekust kulub elektrienergia eest maksmisele (nt keskmist palka ja palga alamäära teenival inimesel)?13. Milliseid meetmeid on riik võtnud tarvitusele selleks, et vältida olukorda, kus elektrienergia hinna kallinemisel võivad osad kodutarbijad muutuda maksejõuetuks? Kas olete ette näinud meetmed tarbijate viivitamata teavitamiseks ja tasuta nõustamisteenuse osutamiseks? Kas olete kaalunud minimaalkoguses elektri müümise kohustust talvekuudel makseraskustesse sattunud tarbijatele, võla järkjärgulise kustutamise võimaldamist jms?14. Palun selgitage, mida tähendab, et Konkurentsiamet jälgib „turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu“ (vt eelnõu p 80, millega täiendatakse ElTS § 94 lg-ga 107)? Kas see sisaldab hinna algandmete kontrollimist? Mida Konkurentsiamet nende andmetega ette võtab?15. Palun selgitage, mida tähendab, et Konkurentsiamet „avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta“ (vt eelnõu p 80, millega täiendatakse ElTS § 94 lg-ga 109)?16. Kas Teie hinnangul piisab universaalteenuse kättesaadavuse tagamiseks sellest, kui kodutarbijatel võimaldatakse elektrienergiat tarbida/osta üldteenuse korras? Kuidas olete mõelnud tagada elektrienergia kättesaadavus neile, kelle jaoks vabaturu hind osutub liiga kõrgeks?17. Kas ja millised kohustuslikud tingimused on plaanitud sätestada elektrituruseaduses kodutarbija kaitseks?18. Kuidas kavatsetakse vabaturu tingimustes tagada tarbijale elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga?19. Kas riik on kaalunud tema poolt määratavate hinnakomponentide (aktsiis, taastuvenergia tasu jms) vähendamist, et tagada elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga, sh kaitsetutele/maksejõuetutele  tarbijatele? Kui jah, siis kuidas ja millal seda plaanitakse teha?20. Kuidas täpsemalt plaanitakse teha „tõhus toimimine tarbijale kasulikuks ning edendada konkurentsi ja tarbijakaitset“ (vt eelnõu p 83, mille täiendatakse ElTS § 94 lõikega 31)? Kas selle hulka kuulub ka kaitsetute tarbijate määratlemine/määratluse laiendamine? Kes on täna kaitsetud tarbijad? Kas kaitsetute tarbijate määratlus on kavas  sätestada elektrituruseaduses?21. Kuidas on tagatud edaspidi elektriteenuse kättesaadavus kõigile inimestele, sh neile, kes ei ole tänaseks elektrivõrguga liitunud ega liitumistaotlusi esitanud?22. Kas peate praegust vaidluste lahendamise korda piisavaks ka elektrituru täieliku avanemise tingimustes?23. Kas on plaanitud muudatusi sotsiaalvaldkonda hõlmavates seadustes (nt kaitsetute tarbijate küsimuses)?24. Kas Teie arvates on õiglane müüa üldteenuse korras/kaitsetule tarbijale elektrienergiat börsihinnaga, millele on lisatud kasumimarginaal, kui elektri tootmise hind on sellest oluliselt madalam ka juhul kui sellele lisatakse mõistlik ärikasum?25. Millised meetmed on plaanis tarvitusele võtta selleks, et tagada tarbijate teavitamine sellest, kuidas elektrituru täielik avanemine neid mõjutab? Kas riik plaanib nõustada tarbijaid seoses elektrituru avanemisega? Kui jah, siis kuidas on seda plaanitud teha?26. Kuidas on riigil lisaks eeltoodule kavas tagada avaliku ja universaalteenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta kaitsetumate tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus? 
     
     
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.