USA poliitikute ohtlikud mängud

Veel hullemat stsenaariumit, et maailma võimsaim riik ka oma võlakohustustega hätta lastakse jääda, ei taha turud isegi mitte ette kujutada.

Kui aga 2. augustiks pole USA Kongress valitsusele volitusi andnud uut raha juurde laenata, kuna 14,3 triljonile dollarile seatud laenulimiit saab täis, võib mõeldamatu tegelikkuseks saada. Ja kannataks sellest kogu maailma majandus, hoiatas äsja IMF.

Taoline käitumine oleks mõtlematu ja vastutustundetu, pahandas USA president Barack Obama esmaspäevaõhtuses telepöördumises, milles manitses vabariiklasi ja demokraate kiiresti kompromissi sõlmima.

„See on ohtlik mäng, mida me pole varem mänginud ja mida me ka praegu endale lubada ei saa,“ taunis president, kes möönis, et esmakordselt on USA tipptasemel krediidireiting ohtu sattunud. „Me ei saa lubada, et Washingtoni poliitilistes lahingutes ameeriklased kannatada saavad.“

Tippreitingu kaotamine tähendaks ameeriklaste jaoks raha hinna tõusu - olgu tegemist eluasemelaenu, krediitkaardi või muu laenurahaga. USA alles kriisist toibuva majanduse võib „uus maks“ tagasi langusesse paisata, mis omakorda seab ohtu maailmamajanduse toibumise. Rääkimata vapustusest kogu globaalses rahandussüsteemis, kus USA valitsuse võlakirju on peetud praktiliselt riskivabaks investeeringuks.

„Riskime lahti päästa sügava majanduskriisi, mis on peaaegu täielikult Washingtoni (poliitikute – toim.) süü,“ ütles Obama.

Vaidluste keskmes on USA eelarvedefitsiidi kontrolli alla saamine ja vähendamise kava, ilma milleta ei ole Kongress nõus võlalimiiti tõstma (II maailmasõja järgsel ajal on lage kergitatud juba 100 korda ning reeglina on võlalimiidi tõstmine olnud rutiinne otsus – toim.). Üksmeelt kuidas seda teha, ei olnud eile Äripäeva trükkiminekuks veel saavutatud.

Vabariiklased tahavad võlalimiiti kergitada kahes jaos, vastavalt triljoni ja 1,6 triljoni dollari võrra, et sundida valitsust vahepeal reaalselt reforme ellu viima ja kulutusi kärpima. Demokraadid tõstaksid võlalimiiti kohe 2,4 triljoni dollari võrra, mis kataks valitsuse rahavajadused 2013. aastani. Sellisel juhul ei tuleks 2012. aasta presidendivalimiste eel enam riigi rahanduse saneerimise üle uusi lahinguid pidada. President Obama jaoks on see üks põhiargumente, miks ta on vabariiklaste plaani vastu. „Maailma võimsaimat riiki nii ei juhita,“ ütles Obama.

Vabariiklased ei taha aga Obamale anda „blankovekslit“.

Ekspertide hinnangule – et usalduse säilitamiseks ja võlakoormaga toimetuleks peaks USA valitsus järgneval kümnel aastal kulutusi vähemalt 4 triljoni dollari võrra maha lõikama, ei küüni lähedalae paraku kumbki plaan.

Ning maksutõusud – kui kärbetele võimalik täiendus - on selle nädala seisuga välja jäänud nii vabariiklaste kui ka demokraatide säästukavast.

Maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juhi Mohamad El-Eriani sõnul põhjustaks USA hättajäämine oma võlakohustustega maailmas suure segaduse.

„Ärge unustage, et maailmas pole ühtegi teist riiki, mis asuks USA asemele,“ ütles El-Erian agentuuri Bloomberg telekanalile. „USA valuuta on reservvaluuta. USA finantssüsteem on süsteem, mis on vahendajaks teiste inimste säästudele ja investeeringutele, USA on tippklass, AAA. Küsimus on aga selles, kas USA suudab oma AAA reitingu säilitada.“ El-Eriani sõnul on viimane järjest küsitavam.Selle võib USA kaotada ka siis, kui poliitikud viimasel hetkel siiski võlalimiidi tõstmises kokkuleppele jõuavad, kuid võlgade kärpekava reitinguagentuure ei rahulda.

4 triljonit dollarit on vajaliku kärpena nimetanud ka reitinguagentuur S&P, mis nõuab USA valitsuselt reaalseid pingutusi võlakoorma kontrolli alla saamiseks. Läinud nädalal hoiatas agentuur, et 50%-se tõenäosusega on lähikuudel oodata USA krediidireitingu langetamist. Sarnase hoiatuse on andnud teised reitinguagtentuurid.

Mida see kaasa tooks? Tagajärjed oleksid vähem laastavad kui võimaliku maksejõuetuse korral, kuid ilmselt järgneks sellele dollari järsk kukkumine, kuna raha pageks muudesse AAA reitinguga varadesse. Samuti satuks ohtu dollari kui reservvaluuta staatus. Nii aktsia- kui võlakirjaturul võib oodata müügilainet. Kerkiks kulla hind ja tugevneks Šveitsi frank, mis mõlemad on sel nädalal löönud uusi rekordeid.

JPMorgan Chase & Co Terry Beltoni hinnangul kasvaks USA võlakirjade intressimäärad reitingu langetamisest keskmise pikkusega perioodi jooksul 60 – 70 baaspunkti võrra, mis tõstaks USA laenukulusid aastas 100 miljardi dollari võrra, vahendas agentuur Bloomberg.

Riigireitingu alanemise järel võib oodata pankade, kindlustusfirmade jm reitingute langust, mis kõik tähendab raha hinna kallinemist. Samuti johtuks reitingu langusest muudatused erinevate fondide, sh pensionifondide investeeringutes, kus on eelistatud kõige madalama riskiga varasid. Pangad ja kindlustusfirmad võivad vajada täiendavat kapitali.

President Obama avaldas veendumust, et kokkulepe enne kella kukkumist siiski sünnib.

Turud on USA riskide suhtes jäänud stoiliseks – usutakse, et kasvõi viimasel minutil, kuid kokkulepe laenulimiidi tõstmiseks ikkagi sünnib.

Raha pagemist ohjab ka alternatiivide vähesus ning investorite huvi puudus turul paanikat tekitada – kaotaks sellest nad ju eelkõige ise. Eelkõige Hiina, mis on suurim investor USA võlakirjadesse ning mille kaubale on USA tarbija väga oluline ostja.