Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Abstraktsionism ei ole surnud

Ragne Nukk 29. juuli 2011, 00:00

Tallinna kunstihoone on otsast otsani kunsti täis. Ei ole vist ühtegi seina, mis on jäänud kasutamata. Vaadata on ehk liigagi palju, ent see, mida näeb, on igati vaatamist väärt. Suur ülevaatenäitus on alati problemaatiline ettevõtmine, kuid seekord on see õnnestunud. Kuraator Lapini välja käidud teema on haaranud nii vanu kui ka noori kunstnikke.

Eesti abstraktne kunst on veel nooruke. Nagu Lapin sissejuhatavas tekstis kirjutab, valitses meil nõukogude ajal vaid esemeline kunst. Abstraktsionismiga tegeldi samal ajal vaikselt oma ateljeedes ja maaliti nii-öelda sahtlisse. Põranda alt tuli abstraktsionism välja alles koos iseseisvumisega.

Seega võiks abstraktsionismi seostada rõhuva režiimi vastasjõuga, mis vabaduses õitsema lööb. Paraku on selle pikaaegse põrandaaluse ajajärguga kaasnenud publiku teatav võõristus abstraktse kunsti suhtes. Seda mainib ka Lapin. Samas on lääne kunsti suund juba mõnda aega esemelisuse poole olnud.

Leonhard Lapin on kureerinud näituse endale väga südamelähedasel teemal. Ta on koondanud kokku hulga vanu meistreid, nagu Andres Tolts, Jaak Soans ja ta ise, ning noppinud sekka ka noori talente. Kunstihoone seinad ongi nii tihedalt lõuendeid täis ehk seetõttu, et valik oli hea ja kedagi välja jätta oli raske.

Erki Kasemets pakub kogumiskunsti - arvutul hulgal ülevärvitud suitsupakke on liimitud suurele alusraamile töödes "Hele - lahja" ja "Tume - täismaitse". Kord värvi, kord struktuuriga mängides loob Kasemets olmeesemetest kunstilisi maastikke.

Mall Nukke "Erotic Urbanus" on veripunane kollaaž ajaleheväljalõigetest. See on vist ka ainus töö näitusel, mis hiilib abstraktsuse ja esemelisuse kujutamise piirimail.

Veiko Klemmer on eelmisele vastukaaluks. Tema "Maximum Clarity" on justkui hommage minimalismile. Siim-Tanel Annuse "Seotud" on kaks lõuendit, kus valitseb joon, mis koondudes ja uuesti lahknedes moodustab justkui pühalikku kuma.

Näituse keskpunktis troonib Lapini enda töö "Reekviem", mis kujutab endast otsa peale tõstetud kirstu matkivat puuanumat, mille põhja on kinnitatud inimese skelett ja kala ning mis on paksult kaetud värvipritsemetega. On see nüüd reekviem abstraktsionismile, mis selle näituse järgi ei tundu olevat surnud, või järelhüüd esemelisele kunstile, jääb pärast tugevat annust mittekujutavat kunsti igaühe enda otsustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:15
Otsi:

Ava täpsem otsing