Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tori vallavanem: tegin Selja osakutega pattu
OÜd Selja on peetud külakogukonnana ning osanikke tulnuks kohelda võrdselt. Alles tagantjärele tuli välja, et tegin vaid juhatusele ja nõukogule pakutud osakuid soetades pattu, räägib OÜ Selja nõukogu liige ja osanik Mart Vaiksaar, kes peab täna ühtlasi ka Tori vallavanema ametit.
Järgneb Mart Vaiksaare selgitus olukorrast OÜ Selja osakute ning nende müügiga.
OÜd Selja on üritatud pidada külakogukonnana. Meie põhikirjas on, et osakuid pärida ei saa. Viimane turuväärtus oli 70 senti (kroonisenti – toim) osaku kohta. Pärijatelt on osasid kogu aeg tagasi ostetud nimiväärtuse 1 krooniga. Kogu vara pärib seega inimene, kes elab kõige vanemaks.
Mul on rohkem infot, kui tavaomanikel, sest olen nõukogu liige. Olin ka üks nendest, kes omaosasid ostis. Advokaat, kes seda toona kureeris, andis infot, et kõik on seaduslik. Seetõttu ei osanud ma toona kahtlustadagi, et pole. Osakuid ei ostnud toona vaid üks või kaks inimest. Pärast oli neil küll hea öelda, et neil oli kõrgem moraal, aga ma arvan, et neil ei olnud sel ajal lihtsalt raha või ei olnud neil usku, et osakute ostmisel on perspektiivi.
Kui nüüd terve ettevõtte müügiks läks, tõusis tehing pinnale. Mina ei saanud nõus olla sellega, et osaühing müüakse maha esimesele ettejuhtuvale. Kui tahtsin Seljat enampakkumisele suunata, tekkis konflikt. Teised (nõukogu liikmed – toim) tahtsid ettevõtet kohe maha müüa. Ma pole müügivastane, saan pensionäridest aru, nad saavad müügihinnana korraga kätte 40-60 aasta dividendi. Ja nad elavad vaid üks kord.
Jah, toonane osade müük (juhatuse ning nõukogu liikmetele – toim) läks seadusega vastuollu, sest osanikke tuleb kohelda võrdselt. Oleks pidanud pakkuma kõigile, pakuti aga vaid juhatuse ja nõukogu liikmetele.Tagantjärele tuleb välja, et tegin pattu. Selle aasta alguses avalikustasin selle ja pakkusin oma osasid tagasi. Üldkoosoleku otsus tuli aga selline, et las olla, läheme müügiprotsessiga edasi, ei hakka seda tehingut tagasi keerama.
Kuna (kahtlase tehinguga – toim) liikus 10% osakapitalist, tähendaks kohtussekaebamine 1 500 eurot riigilõivu ja see on tavainimese jaoks nonsenss. Kohtusse kaebamisest distantseerusin, sest tobe oleks Münchhauseni moodi iseennast kohtusse kaevata.
Ma ei oska neid telgitaguseid rääkida, miks algul taheti müüa Trigonile ja hiljem otsustati Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu kasuks ning kas seal mingeid eel- või salakokkuleppeid oli. Kui Trigon aga börsile tahab minna, ei saa nad hallide valdkondadega mängida. Tundub, et enamus seltskonda nõukogus tahtis ettevõtet müüa ja müüa just Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidule.
Mis on praeguseks aga head? Kogu protsessi käigus on müügihind oluliselt tõusnud. Paljud osanikud on rohkem kui 60 aastat vanad ja nende huvi on raha kätte saada. Pole vahet, kas see on 4 või 5 krooni osa kohta. Neil on tähtis, et oleks varblane pihus.
Loe tänasest Äripäevast, kuidas paarisaja omanikuga piimatootja Selja OÜ sipleb muutuste tuules. Selleks telli Äripäev
SIIT või osta päevapilet
SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.