Riigiasutused hädas arvetega

Kultuuriministeeriumilt küsis raha juurde Eesti Kunstimuuseum (Kumu), põhjendades oma puudujääke väljumisega vabale elektriturule ning pidevalt kallineva küttega.

Kumu sundisid raha küsima energiatootjad Eesti Energia, Fortum Termest ja Tallinna Küte. Need kolm ettevõtet teatasid, et tõstavad oma tasu, kaks neist juba augustis. Seoses sellega jääb Kumul puudu umbes 10 protsenti rahast, et katta üha suuremaid elektri- ja küttearveid. Kultuuriministeerium pole raha eraldamiseks nõusolekut andnud, sest ootab põhjalikumaid selgitusi, miks kunstimuuseum ikkagi raha juurde vajab.

Raha küsivad juurde kõik. "Kumu võib-olla teeb endale praegu jõulist reklaami, et nemad peavad raha juurde saama, aga tegelikult küsivad ju kõik, mitte ainult Kumu," sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ka sisekaitseakadeemia tahab riigilt raha juurde küsida, sest muidu on isegi võimalik, et mõni õppeasutus peab oma töö lõpetama. Õppetegevuse arvel raha kokku hoida ei saa, küll aga võib sisekaitseakadeemia proovida ajatada remonti ja arendusi.

"Kui sellest ei piisa, oleme samuti sunnitud minema riigieelarvest täiendavat raha küsima või siis sulgema mõne õppekompleksi," sõnas sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Poole aasta peal tõusvad elektrihinnad on jalad alt löönud ka teistel riigiasutustel.

"Me olime arvestanud, et energia läheb kallimaks, aga me ei olnud arvestanud, et nii kolossaalselt," sõnas Mereakadeemia haldus- ja finantsprorektor Aivo Lind.

Mereakadeemia on püüdnud saada jutule haridusministeeriumiga, et viimane nende eelarvet veidi suurendaks. Rahast jääb puudu umbes 5 protsenti. Ministeerium aga on teinud Linnu sõnul akadeemiale selgeks, et raha pole enam kusagilt võtta. "Neil on oma eelarve, mis omadega juba õhtul," lausus Lind.

Samuti pole sisekaitseakadeemia 2012. aasta eelarve projektis, mille üle tuleval nädalal ministrite vahel läbirääkimised algavad, hinnatõusust tulenevate täiendavate kulutuste katmist ette nähtud.

Rahandusministeeriumi seisukoht on ka paindumatu: riigi eelarvestrateegia ei näe ette tegevuskulude, sealhulgas majandamiskulude kasvu ja võimalikud lisakulutused tuleb katta asutuse töö paremal korraldamisel tekkiva kokkuhoiuga.

Veelgi rohkem kokkuhoidu. Riigiasutustel ei jää aga üle muud, kui oma rahakotirauad veelgi rohkem koomale tõmmata. Hoolimata isegi sellest, et viimastel aastatel on need niigi pingul, tuleb leida uusi kokkuhoiukohti.

Mereakadeemia ei näe võimalust, kuidas palkadelt kokku hoida, sest need on niigi maadligi. Pigem tuleb üle vaadata haldus- ja majanduskulud. Ka keskkonnateabe haldusosakonna juhi sõnul tuleb raha säästma hakata majandamiskuludelt.

TaustKumu põhjendab raha küsimist2011. aasta augustis kasvavad kuludEnergia võrgutasud kasvavad 2,9-3,3 eurosenti/kwh (13,8%).Sooja hind: Fortum Termest AS teatas, et et seoses maagaasi sisseostuhinna tõusuga tõuseb soojuse hind 64,08 eurot MWh kohta.Tallinna Küte tõstab 1. augustil soojuse hinda, uus hind on 53,55+km.Allikas: KUMUHinnatõusu suurus üllatas. Ka keskkonnateabe keskuse haldusosakonna juhataja Tiit Tamme sõnul teadvustasid nad, et energia hind tõuseb, kuid mitte nii suures mahus.

KommentaarTegevuskulude maht ei suurene 2011. aasta majandamiskulude konsolideeritud maht on kokku 418,6 miljonit eurot, lisaks on valitsemisaladel kasutada ka riigisiseste tehingute arvel 5,5 miljonit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve on koostamisel, riigi tegevuskulude (personalikulud + majandamiskulud) kogumaht ei suurene.Riigiasutuste tegevuse paremaks korraldamiseks on rahandusministeerium käivitanud rea reforme. Esiteks on kavas järgneva nelja aasta jooksul tsentraliseerida kõikides valitsemisalades finants-, personali ja palgaarvestus ning võtta kasutusele e-arved. 2010. aasta jooksul loodi kesksed arvestusüksused. Teiseks on tegevuskulude piiranguga toimetuleku üks lahendusi standardsete toodete ja teenuste hangete keskne korraldamine. Tänavu 1. veebruaril avati elektrooniline keskkond riigihangete korraldamiseksKolmandaks võimaldab kinnisvara korralduse tsentraliseeritud valitsemine investeeringuid sihipäraselt suunata, koondada spetsiifilist kompetentsi ja saavutada säästu kinnisvarateenuste tellimisel. Kinnisvarategevuste planeerimine ja juhtimine ei ole olnud siiani piisavalt süsteemne ja efektiivne. Hoonete kasutusintensiivsust tuleb suurendada pinnakasutuse optimeerimise ja kinnisvara haldamise konsolideerimisega.Rahandusministeerium.Kommentaari edastas Rainer Laurits

 

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova