Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu eelarve tuleb kasin ja keskkonnahoidlik

Connie Hedegaard 03. august 2011, 00:00

Kuidas kulutada Euroopa Liidu maksumaksja raha parimal viisil? See on olnud põhiküsimus juulis Euroopa Komisjoni esitatud uue mitmeaastase eelarveprojekti ettevalmistamisel.

Ajal, mil paljud liikmesriigid võitlevad raskete rahandusprobleemide ja karmide kokkuhoiumeetmetega, on oluline keskenduda Euroopa koostööle sellistes valdkondades, mis toovad kasu enamikule liikmesriikidele, ja probleemidele, mida üksikud riigid omaette ei saa lahendada.

Mis see on? Kui küsime seda eurooplastelt, ei ole neil mingeid kahtlusi: hiljutine uuring näitas, et kümnest eurooplasest peaaegu üheksa pooldab keskkonna ja kliimaga seotud meetmete suuremat ELi-poolset rahastamist. Praeguses ELi eelarves on juba suunatud vahendeid kliimaga seotud investeeringutesse ja meetmetesse, näiteks tuulegeneraatorite püstitamine, võrguühenduste parandamine, linnade kliimasõbralikumaks muutmine jms. Siiski on praegusest ELi eelarvest kliimaga seotud ainult 5-7%.

Hoides aastate 2014-2020 kogueelarve küllaltki stabiilsena, teeme ettepaneku suurendada kliimaga seotud kulutuste osakaalu vähemalt 20%ni ELi kogueelarvest. See oluline kasv näitab, et esmatähtis eelisvaldkond Euroopas on kliimamuutuste ohjeldamine.

Kuigi madala CO2-heitega ühiskonnaks muutumise kasud - väiksemad elektriarved, parem energiajulgeolek, puhtamad linnad, parem tervis ja uued töökohad - kaaluvad kulud selgelt üles, on selle käivitamiseks vaja olulisi ettemaksega investeeringuid. Lisaks nõuab üleminek muudatusi kõigis peamistes majandussektorites.

Edu saavutamiseks peame seega integreerima või laiendama kliimaaspekti kõigisse poliitikasuundadesse ja sektoritesse alates energeetikast, transpordist ja tööstusest põllumajanduse, regionaalarengu, innovatsiooni ja välistegevuseni. Sel viisil saame maksimeerida kliimameetmete ja muude Euroopa poliitikasuundade vahelist sünergiat ning tagada, et ELi eelarves on kvaliteedi ja hinna suhe tasakaalus.

Uue eelarve projekt laiendab keskkonnahoidu kõigile valdkondadele. Põllumajandusega seoses on ettepanek, et 30% kõigist põllumajandusettevõtjatele tehtavatest otsemaksetest oleks tingimuseks keskkonna- ja kliimasõbralikud tavad. Näiteks sõnnikust ja väetiste kasutamisest tekkiva heite vähendamine. Lisaks keskendub uus maaelu arengu poliitika rohkem põllumajandusettevõtjate tehtavate kliimasõbralike investeeringute toetamisele. Teiste sõnadega peavad põllumajandusettevõtjad riigi raha saamiseks pakkuma järjest enam avalikke hüvesid.

Ka Euroopa regionaalpoliitikas rõhutab ettepanek kliimaküsimust, kuna energiatõhusus on eelisvaldkond. Nn ülemineku- ja konkurentsipiirkondade suhtes, kus SKP on rohkem kui 75% Euroopa keskmisest, teeme ettepaneku, et vähemalt 20% eelarve kogumahust kulutatakse energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringutele.

Uus rahastamisvahend "Euroopa ühendamine", millest 40 miljardit eurot on mõeldud transpordi, energeetika ja IKT infrastruktuuriprojektidele, asetab samuti põhirõhu kliimasõbralikele investeeringutele. Transpordis on eelisvaldkondadeks raudteed, siseveeteed ja mereteed. Energeetikas taastuvenergiavõrgud ja energiavõrkude vastastikune sidumine kogu Euroopas.

Keskendumine kliimaküsimusele on ilmne ka teadusuuringute ja innovatsiooni eelarves, mida on ettepanekus oluliselt suurendatud - 54 miljardilt 80 miljardile eurole. Kliimamuutus on üks kuuest ühiskonna probleemist, mis seatakse uues teadusuuringute raamistikus esikohale.

Eelarves tunnistatakse vajadust oluliselt suurendada välisvahendeid, et kinni pidada kliimamuutustevastase võitluse rahastamisega seotud rahvusvahelisest kohustusest. Tulevane arengupoliitika seab kliimameetmed prioriteetide keskmesse ja tagab õige rahastamistaseme 2020. aastaks. Samuti püüame kulutada mitte vähem kui 25% programmi "Ülemaailmse tähtsusega avalikud hüved" vahenditest kliimamuutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkidele.

Viimase olulise aspektina olgu märgitud, et me peaaegu kolmekordistame konkreetsete väikesemahuliste kliimaprojektide eelarvet - praeguselt umbes 300 miljonilt 800 miljonile eurole järgmistes mitmeaastastes kavades. Sellel rahal on oluline osa väike- ja keskmiste ettevõtete, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike/regionaalsete meetmete toetamisel kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas, samuti teadlikkuse suurendamise meetmete toetamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing