Sifist sai taas N-Terminali suuromanik

Hannes Sarv 03. august 2011, 00:00

Sifi sõnul sundis teda 2009. aastal kokku lepitud osaluse müügitehingut tagasi pöörama väikeaktsionäride soovimatus uue investoriga koostööd teha.

Tema vihaseim vastane, N-Terminal Grupi väikeaktsionär Anatoli Kanajev usub, et tegelikult Siff omanikeringist kunagi ei lahkunudki, vaid oli firmas kogu aeg varjatult peamine niiditõmbaja.

Siff ise on N-Terminali kohta Äripäevale mitu korda öelnud, et ettevõttega ta enam seotud pole ja see teema on tema jaoks minevik. Viimati tegi ta seda umbes kuu aega tagasi, kui avaldas N-Terminali puudutavate küsimuste peale teravas toonis kahtlust, et need on ajendatud soovist teda mustata ning mustamise on tellinud Kanajev. Tegelikult olid N-Terminali 2009. aastal müüdud aktsiad kogu see aeg Sifi kasuks panditud.

Aktsiad müüdi suure kasumiga. Siff kinnitas aktsiatele seatud panti ka ise. "Kuni ei olnud kogu summa makstud, olid aktsiad panditud. Kogu summat ei makstud, kuna kohe päevapealt tekkisid kohtuvaidlused, tekkisid probleemid ja siis (tehingu - toim) teine pool ütles, et need ei olnud asjad, millest te meid informeerisite - lahendage need asjad aktsionäride ringis ära, siis saate kogu summa," selgitas ta.

Paberite järgi müüs Primos 54%-lise osaluse N-Terminal Grupis suure kasumiga pea kaks aastat tagasi Venemaa investoritele. Tehingu hind oli 16,4 miljonit eurot (256,6 miljonit krooni).

Aktsiate uueks omanikuks sai 2009. aastal Eestis registreeritud OÜ TSE Assets, mis omakorda kuulub Venemaal registreeritud OOO Amarantile. Amaranti esindas Eestis Aleksei Drachev, kelle taga on Sifi sõnul Venemaal tuntud investorite seltskond. Nende nimesid ta välja ütlema ei soostunud.

Raha aktsiate eest aga Sifile Primose aruande järgi ei laekunud. Selle asemel jäi üles nõue ostja vastu. Eelmisel aastal kirjutas Siff enamuse ehk umbes 10 miljonit eurot võlanõudest juba korstnasse.

Siff: pidin tagasi ostma. Nüüdseks on aga Primos saanud uuesti aktsiapaki omanikuks. "Olin sunnitud need aktsiad investori nõudmisel tagasi ostma. Kui sa müüd midagi eriti mäda, ei informeeri olulistest asjadest ostjat, siis ostjal on õigus see leping tagasi pöörata," viitas ta Venemaa seadustele ja ütles, et ei tahtnud mõjukate venelastega kohut käima hakata. Kanajev nimetab Sifi juttu aga jamaks. Tema arvates on praegused aktsialiikumised olnud ette planeeritud.

Miks siis oli Sifil vaja vahepeal omanikeringist ametlikult lahkuda?

"Selleks, et võõraste kätega teha mingeid asju ehk viia vara firmast välja. Nüüd võib ta siis ettevõttesse tagasi tulla või firma pankrotti lasta," arvas Kanajev. Nii liikus pärast Sifi ametlikku lahkumist omanikeringist ettevõttest välja 50% osalus edukas Milstrandi kütuseterminalis. Uueks omanikuks sai Ott Kikkase firma OÜ Ott Invest. Veidi hiljem ostis N-Terminal ära Sifi osaluse kahjumiga tehnoloogiafirmas NarTest AS.

Advokaadi sõnul kaob firmast raha. Kanajevit ja N-Terminali kaht teist väikeaktsionäri Vladimir Ossavolijouki ning Igor Lepetuhhinit esindava advokaadibüroo Borenius partneri Jaanus Mody saadetud info kohaselt on lisaks Milstrandile N-Terminalist välja viidud ka 0,8 miljonit eurot (13 miljonit krooni). Tehingute eest vastu saadud NarTesti osalus pole aga Mody sõnul suurt midagi väärt - viimati esitatud 2009. aasta aruande järgi oli firma kahjum 3,8 miljonit eurot.

Boreniuse teine advokaat Rauno Ligi lisas, et N-Terminali aktsiatega tehtud tehingud on silmapete. "Meie hinnangul viitavad asjaolud selgelt, et tegemist oli fiktiivse tehinguga. Mingit rahamaksmist ei olnud kunagi plaanis ning tegelikult on Siff kogu aeg N-Terminali enamusosalust ja juhtorganeid kontrollinud," ütles ta.

Ligi lisas, et TSE Assets oleks pidanud Primosele vastavalt nendevahelisele lepingule raha välja maksma juba 2009. aasta lõpus. Lisaks jõudis väikeaktsionäride esitatud esimene hagi kohtusse alles 2010. aasta märtsis ja enne vaidlust polnud. "Seega on selge, et isegi need Drachevi poolt tagantjärele viidatud põhjused (raha tasumisest keeldumine - toim) ei vasta tõele," sõnas ta.

Ka Milstrandi aktsiad panditud. "Seda jama ja pläma on niivõrd palju. Inimlikult - see mida tehakse, on ääretult inetu. Kanajevil ei ole vaja muud tulemust, kui tekitada maksimaalset tuska N-Terminali endistele töötajatele, kes on aastaid tema heaks teeninud," ütles Siff süüdistuste peale. NarTesti omandamise vastu tundsid tema sõnul huvi Vene investorid ise, kuna neil on ka varasemaid investeeringuid tehnoloogiavaldkonnas. Investorite äriplaan nurjus Sifi sõnul väikeaktsionäride kiuslikkuse tõttu. "Asi jõudis nii kaugele, et ettevõtte igasugune tegevus blokeeriti," väitis ta ja märkis, et äri edendamise asemel tuli juhtkonnal vastata teabenõuetele ja kaitsta end kohtuhagide ning kriminaalasja algatamiseni viinud süüdistuste eest.

Milstrandi kohta ütles Siff, et tegelikult on N-Terminal aktsiad pantinud ja selle vara saavat ettevõttesse tagasi tuua. Sama ütleb ka N-Terminal Grupi 2010. aasta aruanne, mis on veel äriregistrile esitamata - aktsiate tagasiostu optsioon kehtib 2011. aasta lõpuni. Samas on aruande läbi vaadanud Baker Tilly Baltics vandeaudiitor Kaido Vetevoog märkinud, et ei saa optsiooni kohta arvamust avaldada. "Me ei suutnud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle kohta, millised on sõlmitud tagasiostu optsiooni tingimused," kirjutas ta.

"Ega siin pole midagi teha. Kutsume aktsionäride koosoleku kokku," sõnas Siff.

N-Terminal Grupi veel äriregistrile esitamata 2010. aasta aruandes on mullu omandatud 59% ASi NarTest aktsiatest hinnatud 99,5 miljonile kroonile ehk 6,36 miljonile eurole. Firma juhtkond kirjutab aruandes, et aasta lõpus tehtud firmaväärtuse test tugineb ettevõtte viie aasta rahavoogude prognoosil.

Prognoos ise põhineb klientidega sõlmitud pikaajalistel lepingutel ja rahavood on diskonteeritud määraga 16,3%. Firmaväärtuse leidmisel korrigeeriti NarTesti varasid turuväärtusele. Arenguväljaminekuid hinnati alla 0,3 miljoni euro ja varusid üles 0,27 miljoni euro eest.

N-Terminal Grupi aruande üle vaadanud Baker Tilly Baltics OÜ vandeaudiitor Kaido Vetevoog firmaväärtuse sellise hindamisega rahule ei jäänud. "Väärtus sõltub tütarettevõtte AS NarTest äriplaani teostumisest. Tütarettevõtte senised tulemused ei toeta firmaväärtuse aluseks olevate rahavoogude prognoose," hindas ta. NarTesti viimati esitatud 2009. aasta aruande järgi oli firma kahjum 3,8 miljonit eurot.

"Me ei suutnud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle kohta, kas ja millises ulatuses on NarTesti tulevased rahavood teostatavad, mistõttu ei avalda me arvamust firmaväärtuse ja selle võimaliku allahindamise suuruse kohta," kirjutas Vetevoog oma arvamuses märkuse aluste kohta.

Kuna selline võimalus oli ja läbirääkimistel nii kaugele jõudsime, siis pöörasime selle tehingu tagasi. Põhjuseks ebaterve õhkkond, olukord, kus täiesti alusetult esitatakse kahtlustusi. Lihtsalt investorid loobusid. Mina olen juba koos selle tehinguga esitanud nõukogust tagasiastumise avalduse. (Vene) investorite kohta täiendavat infot mina ei anna.

Kuna mulle on aprillis esitatud kahtlustus seoses Milstrandi tehingutega, siis ma ei kommenteeri mitte midagi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing