Sünnib moodne energiamaja

Vilsandi rahvuspargis asuv Eesti läänepoolseima tuletornikompleksi majakavahi majast energiatõhusat näidismaja rajava Monika Salu sõnul oli see juhus, et Inotex Grupp OÜ just selle maja sai. "Kuna meie ettevõte pakub energiatõhustamise alasid konsultatsioone, otsisime näidisobjektiks sobilikku kohta," ütles Salu. Hoone on ehitatud 1870. aastal, kakskümmend aastat hiljem tehti juurdeehitus ja nüüd, sada kakskümmend aastat hiljem läheb maja uuele ringile: majakavahi majast saab Felslandi AjaMaja. "Sajandivanusest moodsast majast peab 2012. aastaks saama jälle moodne hoone," ütles Salu. Moodne mitte arhitektuuri, vaid energia mõttes.

Toetuseta poleks võimalik taastada. Felslandi AjaMaja renoveerimise eelarve on 600 000 eurot, millest 241 000 maksab PRIA. "PRIA toetuseta ei oleks seda suurepärast ajaloolist hoonet olnud võimalik restaureerida, rääkimata energiatõhususe näidise loomisest," lisas Salu. Asuks AjaMaja mandril kergesti ligipääsetavas kohas, oleks tööd odavamad, kuid materjalide vedu saarele maksab ise juba kopsaka summa.

Logistika teeb keeruliseks. Ehitusfirma Mert tegevjuhi Margo Berensi sõnul tegutseb Mert majakavahi maja ehitustöödel jaanipäevast saati. "Ehitustöödega peaks ühele poole saama hiljemalt pooleteise aasta pärast," ütles Berens, kes siiski unistab ehituse kiiremast lõpetamisest. "Kui maja asuks suurel saarel, oleks lihtsam. Kõik materjalid ja inimesed peab saama Vilsandile, see on keeruline," tõi ta välja projekti kitsaskohti.

Lisaks keerulisele logistikale peab ehitaja arvestama, et maja on muinsuskaitse all ja see seab omad piirangud. "Tuleb kasutada õlivärve, lubikrohv peab olema õige retsepti järgi tehtud," seletas Berens, kelle sõnul jälgitakse ehitusel passiivmajale seatud ettekirjutusi.

Lisaks peavad nad nii palju kui võimalik olemasolevaid materjale taaskasutama.

Enne jaanipäeva saadi maja lammutustöödega enam-vähem ühele poole. Töödega ollakse sealmaal, et ehitusfirma on vahetanud välja enamiku hoone pehkinud palkidest, kaevanud veranda alla keldri ja valanud siseruumide aluspõrandad. Möödunud nädalal peeti maja sarikapidu. Päris valmis saab maja järgmisel aastal.

Oluline on, et kultuuriväärtuslikud detailid säiliks. Tegu on tsaari-Venemaa hiigelajal ehitatud hoone ühe parema näitega. Säilima peab maja välisilme, aknad, uksed ja muud detailid. Majale on tehtud väga täpne ehitusprojekt ja suurim viga, mida ehitajad teha saavad, on seda mitte järgida.

Ka suhtub muinususkaitse hästi energiasäästliku ehitamise printsiipi. Kui väärtuslikud detailid säilitatakse ning need on nähtaval ja see annab majale uue funktsiooni, siis miks mitte. Peaasi, et majast ei saaks lagunevat tondilossi.

Antud hoone on rajatud lihtsa kasarmuna ja seetõttu seal pole seinamaalinguid ega muid muinsusväärtusi, mis teeks hoone renoveerimise eriti keeruliseks.