USA võlalepe kohe kriitika all

Kokkuleppe tähtsust ei saa aga mingil moel alahinnata. USA maksejõuetus oleks globaalsetel turgudel suure segaduse põhjustanud. Sisuliselt pole aga USA hiigelvõla probleemil sündinud kokkuleppega veel lahendust ning jätkuvalt püsib oht, et vähemalt üks agentuur USA tipptasemel reitingust lähiajal ilma jätab.

Suure draama ja vaidlemisega sündinud kompromiss võimaldab USA valitsusel nüüd 14,3 triljonile dollarile veel 2,1-2,4 triljonit dollarit juurde laenata. Sellest jätkub vähemalt 2013. aastani, mis hoiab ära uued lahingud enne 2012. aasta sügisel toimuvaid presidendivalimisi.

Kärped korraga liiga suured ja liiga väikesed. Võlapiiri tõstmise tingimusena tuleb valitsusel kümne aasta jooksul kulusid kärpida 2,4 triljoni dollari ulatuses.

"Halvim, mida praeguses olukorras teha võib, on kärpida avaliku sektori kulusid, mis majandust veelgi enam surve alla seab," kritiseeris kokkulepet ajalehes New York Times avaldatud kommentaaris nobelist Paul Krugman, prognoosides USA majanduse kidumist veel vähemalt 2013. aastani.

Kogu kokkulepe on Krugmani arvates üks suur katastroof.

"See mitte ei paranda, vaid halvendab USA pikaajalise defitsiidi probleemi, ning - mis kõige tähtsam - viib Ameerika lähemale banaanivabariigi staatusele, demonstreerides, et räme väljapressimine töötab ega kätke mingit poliitilist hinda," taunis Krugman vabariiklaste taktikat.

Obamale tõsine kaotus. President Barck Obama on Krugmani sõnul jälle "paremäärmuslaste" ees kapituleerunud, nõustudes USA võlakoormat vähendama vaid kulude kärpimisega. Demokraatide soovitud maksutõuse valminud kompromiss ei sisalda (sarnaselt jäid mullu detsembris jõusse president George W. Bushi maksukärped jõukametele ameeriklastele - toim) ning seda on nädalaid väldanud vaidluses Obama suurimaks kaotuseks nimetanud ka teised analüütikud.

Võlad AAA-reitingu jaoks liiga suured. Teisalt kostab kriitikat, et kärped pole piisavad. Agentuur S&P, mis on kõige agressiivsemalt survestanud USAd oma võlaprobleemiga tegelema, on nimetanud vajalikuks vähemalt 4 triljoni dollari suurust kärbet. Nii jääb alles risk, et vähemalt üks reitinguagentuur lähiajal USA tipptasemel reitingust ühe A ära lõikab.

USA eelarvedefitsiidiks prognoositakse 2012. aastal umbes triljon dollarit ehk 7,5% sisemajanduse koguproduktist.

Samuti on plaani juures suur puudus see, et enamik kärpekohti on veel otsustamata. Konkreetselt on kümneks aastaks kokku lepitud kärpeid vaid 917 miljardi dollari ulatuses. Lisaks tuleb 1,5 triljoni dollari jagu kärpekohti leida USA oma "krokodillide komisjonil", mis alles luuakse. Sinna kuuluks kuus vabariiklast ja kuus demokraati ning novembriks peaks kärpeplaan laual olema. Kui pole või kui Kongress ettepanekuid ei toeta, käivituvad 2013. aastast 1,2 triljoni dollari ulatuses automaatsed kärped.

Samas ei ärata uue komisjoni vastu erilist usaldust eelmise võlakomisjoni ettepanekute saatus, mis suures osas kalevi alla lükati. Või mis alust on loota, et vabariiklased järgmistes debattides uuesti väljapressimise taktikale ei lähe.

Usaldus kannatab. "Kriis on päevavalgele toonud poliitilise riski, mille olemasolust me varem teadlikud polnud," ütles USA võlavaidlust kommenteerinud Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist agentuurile TT.

See võib Bergqvisti sõnul märgatavalt kiirendada ka huvi vähenemist USA dollari kui reservvaluuta vastu.

Venemaa peaministri Vladimir Putini sõnul on USA oma hiigelvõlgadega nagu parasiit maailmamajanduse seljas.

"Nad elavad üle oma võimete ning lükkavad osa oma probleeme maailmamajanduse kanda," ütles Putin Kremli-meelse noorteorganisatsiooni Naši suvelaagris esinedes. "Nad elavad nagu parasiidid maailmamajandusest ning dollari monopoolsest positsioonist," tsiteeris Putinit agentuur Reuters.

Putin möönis, et USA võlakriisi korral kannataks ka Venemaa. "Venemaa ja Hiina hoiavad suurt osa oma reservidest Ameerika väärtpaberites," ütles Putin ning lisas, et maailm vajab dollari kõrvale alternatiivseid reservvaluutasid.