tARTuFF näitab armastuse ilu ja valu

Signe Sillasoo 05. august 2011, 00:00

Esmaspäevast on Tartu taas armastusfilmide huviliste jaoks kohustuslik koht - algab kuues armastusfilmide festival tARTuFF, mille programm keskendub tänavu keskkonnatemaatikale.

8. augustil algav festival toob seekord ekraanile 25 filmi 20 riigist. Festivali süda asub endiselt Tartus Raekoja platsil. Samuti näidatakse filme Athena keskuses, kus on kavas dokumentaalteoste programm.

"Oleme lisanud programmi öko-horror'i-teemalised filmid ja õhtud. Need on mõeldud eeskätt friigifilmide huvilistele," täpsustas festivali juht Kaarel Kuurmaa.

Korralduslikult on juba kuuendat korda toimuval festivalil kõik sama.

"Mingeid suuri muudatusi ei ole. Möödunud aastal oli ainult publikut nii palju, et kõik ei mahtunud ära. Seega võtsime sel aastal kohe 1600 tooli möödunud aasta 1200 asemel," sõnas Kuurmaa.

Fookuses armastus ja keskkond. Festivali põhifookus on tänavu suunatud rohelisele mõtteviisile ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhestumisele.

"Armastust saab defineerida erinevalt. Sel aastal oleme seda defineerinud kui meie suhet ümbritsevaga. Inimesed, keskkond, asjad ja linn. See, kuidas käitume ja seal oleme, näitab meie suhtumist - armastust või mitte armastust," avas Kuurmaa teema tagamaid.

"Me ei tõmba väga selgelt joont, et Raekoja platsil on armastus- ja Athena keskuses keskkonnafilmid. Nad räägivad ikkagi ühest ja samast teemast - meie hoolimisest," mainis festivali juht.

"Me ei ole ükski aasta armastusfilmidena käsitlenud sellist pehmet roosamannat. Meie filmid peaksid suuremat mõtet kandma. Me ei ole tahtnud minna lihtsama vastupanu teed ning näidata komöödiaid ja kergesisulisi meelelahutuslikke filme, vaid kavas olevad linateosed peaksid midagi muutma, inimesi puudutama, raputama. Ja isegi kui see haiget teeb, siis seda on ka vaja, just nagu armastuseski. Armastus võib olla kord helge, kord valu tegev," mõtestas Kuurmaa teemat põhjalikumalt lahti.

Kavas klassikud ja uus looming. Nagu ikka on programmi koostades peetud silmas seda, et festival pakuks midagi igale maitsele.

Festivali avateos, mida ettevõtmise pealik Kuurmaa kindlasti kõigile soovitab, on taani filmimehe Lars von Trieri katastroofi-armastusfilm "Melanhoolia", mis Cannes'i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitas.

Samuti on põnev vaatamine festivali lõpufilm, milleks on saksa lavastaja Werner Herzogi poeetiline dokumentaalteos "Ootamatud kohtumised maailma lõpus", mis räägib Antarktikast.

"Sinna vahepeale mahuvad avapäeval näidatav Xavier Dolani "Heartbeats" ehk "Kujuteldav armastus" ning kerge, ent sisukas "West Is West" ehk "Lääs on lääs"," lausus Kuurmaa.

Filmiklassikast tuuakse Tartus publiku ette Luchino Visconti 1971. aastal valminud suursugune "Surm Veneetsias" ja Eesti film "Ühe suve akvarellid" (1966), täpsemalt selle restaureeritud variant. Peaosa mängib Aarne Üksküla.

Nagu ikka toimub festivalil ka kontserte, temaatilisi õpitubasid ja põnevaid ümarlaudu. Eriti tähtsal kohal on sel aastal arutelu, milles räägitakse erivajadustega inimeste ligipääsust kultuurile.

Erivajadustega inimesed ja kultuur. "Erivajadusi on väga erinevat liiki. Hakkame kaardistama, milline on inimeste ligipääs suveüritustele ja kultuurile laiemalt - filmile, teatrile," tutvustas Kuurmaa.

"Näiteks on täiesti olemas kirjeldustõlkega filmid pimedatele, aga see kõik on Eestis alles lapsekingades. Proovime seda teemat lahti mõtestada nii enda kui ka teiste jaoks," ütles ta ja lisas, et festivali raames toimub ka seanss, kus saab silmaklapid peas kogeda, kuidas pimedad filmi vaatavad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:15
    Otsi:

    Ava täpsem otsing