Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskuritegude arv paisub
Kuigi kuritegude koguarv on alates 2006. aastast vähenenud, on kõige rohkem kasvanud majanduskuriteod, viie aasta jooksul peaaegu kolm korda, selgub statistikaameti aastaraamatust.
2006. aastal, majanduskriisi eel registreeriti majanduskuritegusid 486, kiire tõus tuli koos kriisi algusega, kui 2008. aastal pandi toime 779 majanduskuritegu. 2010. aastaks oli nende arv kasvanud juba 1137 juhtumini aastas, mis on 15% enam kui aasta varem. Võrreldes 2008. aastaga kasvas kuritegude arv 46%.
Kuritegude arvu kasvu põhjuseks oli salakaubaveo ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo kasv, mis moodustab majanduskuritegudest 63%.
2010. aastal kasvas nagu varemgi kõige enam maksukuritegude arv. Suurem kasvleidis aset ka pankroti- ja täitemenetlusalastes kuritegudes. Kõige enam vähenesrahapesukuritegude arv.
Majanduskuritegudes mõisteti süüdi 330 füüsilist ja kuus juriidilistisikut. Juriidilistele isikutele mõistetud rahalised karistusedulatusid enam kui 127 000 euroni, selgus justiitsministeeriumi uuringust.
Pankrotikuritegusid registreeriti peagu poole rohkem kui eelmiselaastal (kokku 141), millest suur osa on seotud ehitusettevõtetega(40).
2010. aastal registreeriti 223 korruptsioonikuritegu, mis on 10% rohkem kui 2009.aastal, ent võrreldes 2008. aastaga 32%.
Kõige suurema osa korruptsioonikuritegudest moodustavad altkäemaksu andmine (41%) ja altkäemaksu võtmine (14%).